Uut tüüpi kodubüroo annab töötajale vabaduse

Seega ei tähenda kaasaegne kodubüroo töötaja asumisele saatmist üksi nelja seina vahele. Eraldatus, teistest töökaaslastest lahutamine ja üksindus on levinumad müüdid, mis kodubürood tänu 1060ndatel aastatel levinud kodustöötamise kontseptsioonidele ümbritsevad.

Praegu aga on kõik selles vallas muutunud, infotehnoloogia lubab kodutöökoha teha mobiilseks töökohaks, mis aitab kõrvaldada paljud kodus töötamise puudused.

Seitse peamist kodubüroo müüti proovin kokku võtta kaheosalises sarjas, alustame peamisest valearvamusest, nagu peaks kodustöötaja istuma ainult kodus.

Ainult kodus töötamine on üksikettevõtja puhul ehk sobiv variant, samuti loominguliste inimeste, raamatupidajate jt puhul. Tavaline kontoritöö ja meeskonnatöö loomulikult ainult kodustöötajale ei sobi. Ka paljud viited läänes läbikukkunud kodubüroo projektidele ja psühholoogide manitsused on õiged, kuid see käib kogu aeg kodus töötajate kohta ja on vananenud kodubüroo mudel ajast, kui polnud infotehnoloogilisi võimalusi.

Kodubüroo = virtuaalbüroo, lihtsamas variandis on see võimalus valida kontori ja kodu keskkondade vahel, vabatahtlikult, töötada seal, kus rohkem meeldib. Edasi tulevad juba mobiilsed töökohad (töötamine igal pool, kus on ühendusvõimalus), meeleolukeskkonnad jne. Sünergia ei pea ju tekkima ainult nende nelja kontoriseina vahel istudes, ringiliikuv inimene näeb ja õpib ju veel rohkem. Ja õpib paremini suhtlema ka inimestega väljaspool bürood. Firmakultuuri ja töökorralduse huvides peaks siiski olema mingi ajajaotus, mis ajal kodus ja mis ajal tööl (kas nt jagada viiepäevane tööpäev 2 päeva tööl, 3 kodus või vastupidi).

Vaevalt et mõni firma saadab töötajad koju ja loobub kontorist. See jääb ikka alles. Kuid selles kontoris saab töötada rohkem inimesi, kuna osaliselt on töötajad kodus, korraga kohal on ehk pool inimestest või veel vähem.

Äripäeva kogemus näitab vastupidist: poole tööajast kodus viibinute sotsiaalse suhtlemise pool on pigem täienenud. Kui varem istuti kell 9-17 ainult kontoris samade inimestega samade seinte vahel, siis nüüd, pool aega kodus olnuna käiakse ka väljaspool tööaega töökaaslastega ühisüritustel ja suheldakse, sotsiaalne pool ja läbikäimine on pigem tihenenud ega piirdu ainult kontori nelja seinaga. See variant muidugi ei sobi töö ja eraelu rangelt lahus hoidvatele inimestele, kuid samas ei keela neil keegi töökaaslaste ühisüritustel väljaspool tööaega mitte osalemast. Rohkem suheldakse ka teiste osakondadega, sest kel on aega tööl pidevalt ühest osakonnast teise sõeluda ja muudkui suhelda, kodus (ja kontoris) aga saab kasvõi e-suhtluse vahendite abil kiirelt mõne küsimuse esitada või lobisedagi.

Varem, kui tööpäev sai läbi, oli ausalt öeldes viis päeva nädalas samade inimestega suhtlemisest kõrini ja peale tööaega ei tahtnud kedagi töökaaslastest eriti näha. Tööandjal on siin ka kasu sees - niisama elust-olust lobisetakse nüüd rohkem väljaspool tööaega. Kui firmajuht on nii kogenud, et oskab selle kasu rahasse panna, siis ta saab kokkuhoitud tööaja pealt kas või välised spordi-, kultuuri- või muud ühisürituste kulud lausa kinni maksta.