Seadus reguleerib riigiabi andmist

Riigiabi on riigi, linna või valla poolt ükskõik mis kujul antav soodustus, mis moonutab või võib moonutada konkurentsi, soodustades üht ettevõtjat. Selleks võib olla nii rahaline abi kui ka maksuvõlgade ajatamine või kustutamine, aga ka laenude andmine soodustingimustel või muu taoline riigipoolne soodustus.

Konkurentsiameti peadirektori Peeter Tammistu sõnul on see väga huvitav valdkond. ?Kui ühele ettevõtjale antakse laen või maksuvõlg andeks, mis ausast konkurentsist saab siis juttu olla?? esitas ta küsimuse. Ka eksporditoetused on tema sõnul keelatud, välja arvatud välisnäitustel ja -messidel osalemisel.

Riigiabi saamiseks annab igal konkreetsel juhul loa rahandusministeeriumi riigiabi ja konkurentsi talituse osakond. Osakonna juhataja Aime Võsu sõnul ei tohi ekspordi ja impordiga seotud riigiabi üldjuhul anda.

Seaduses on sees mõiste vähese tähtsusega abi, mis tähendab, et kolme järjestikuse aasta jooksul on lubatud anda ühele ettevõtjale kokku 1,5 miljoni krooni ulatuses abi ja seda ei loeta riigiabiks. ?Eeldatakse, et selline väike abi ei mõjuta konkurentsi olukorda,? selgitas ametnik.

Võsu ütles, et Eesti ettevõtjad võiksid rohkem uurida riigilt abi saamise võimalusi. ?Sageli kardavad ettevõtjad riigiabi küsida, ehkki paljudel juhtudel võiksid nad seda saada,? selgitas ta. Palju võimalusi pakub tema hinnangul Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, mille kohalike büroode poole võiksid ettevõtjad julgemalt pöörduda. Näiteks turult lahkumise korral on riigiabi täiesti aktsepteeritav, sest see ei mõjuta turule jääjate olukorda, märkis ta.

Kokku on rahandusministeeriumi vastav talitus andnud kümme riigiabi andmise luba.

Võsu sõnul küsitakse sageli enne nõu, kas ühel või teisel juhul on võimalik riigiabi anda. Eelmise aasta jooksul andis konkurentsi amet 58 sellist hinnangut või seisukohta. ?Sageli ei tea inimesed, mis see riigiabi on ja tegelikult soovivad hoopis riigilt mingit toetusena käsitletavat meedet, mis ei käi riigiabi alla,? rääkis ametnik.

Mullu väljastas rahandusministeerium kõigest kolm riigiabi andmise luba. Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus (KredEx) sai õiguse tagada ettevõtluslaene, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus sai raha turu-uuringute ja tootearendusprojektide tarvis. Kolmandana sai teede- ja sideministeerium raha, et vabastada Edelaraudtee Eesti Raudtee infrastruktuuri kasutamise maksudest. Sel aastal on väljastatud kaks riigiabi andmise luba. Esimesena sai 3 miljoni krooni suuruse riigiabi õiguse Väärtpaberikeskus pensioniregistri ülesehitamiseks, teine riigiabi läheb aga Eesti Filmi Sihtasutusele, selle suurus pole veel teada.

Valitsuse määrusega on kehtestatud valdkonnad, mis võivad riigiabi saada. Suurettevõtetele on igasuguse riigiabi andmine keelatud. Eritingimused on kehtestatud majandusraskustes äriühingule riigiabi andmiseks. Krediidi- ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse (KredEx) kaudu saab tagatise vormis riigiabi.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse avalike suhete juhi Aili Ohlau sõnul saavad ettevõtted sihtasutuselt stardiabi oma tegevuse alustamiseks ja 50 protsenti ulatuses välismessidel osalemise kulude katmiseks. Ekspordi plaani programmi raames on võimalik raha küsida strateegilise kava koostamiseks välisturgudele minekuks.