Eluasemelaenude turg näitab rekordeid

Eri Kinnisvara analüütiku Tõnu Toompargi hinnangul on eluasemelaenude turu numbrite juures on oluline pankade märguanded kinnisvaraturu tuleviku suhtes. Näiteks lähiajal renoveerimist vajavate elamispindade puhul nõutava omafinantseeringu suurendamine. Seevastu uue elamispinna puhul on omafinantseerimise määra hoopiski langetatud.

'Kui 2001. a. kinnisvaraturu märksõnaks peeti laenuturu aktiveerumist, siis käesoleval aastal saame sama trendi jätkudes rääkida juba hüperaktiivsusest,' iseloomustab Toompark laenuturu trende.

Vähenemisesuunda ei ole võtnud ka pankade väljastatud eluasemelaenude jääk. Mullusega võrreldes on laenude jääk suurenenud 4,6-lt 6,4 miljardi kroonini. Kasvuprotsendiks teeb see koguni 40%.

Laenujäägi aeglasema (kui sõna ?aeglane? siin üldse sobib kasutada) kasvu põhjuseks on osalt olemasolevate kõrgema intressimääraga võetud eluasemelaenude ümberfinantseerimine, mis võimaldab laenuvõtjast kliendil säästa intressikulu, märgib Toompark.

Eesti kroonis väljastatud eluasemelaenude eest küsitakse jätkuvalt üsna kallist hinda ? 10,1%. Aastataguse ajaga on see 11,5 protsendilt küll langenud, kuid siiski mitte oluliselt. Seevastu eurol põhinevate laenude intressimäär on langenud 2001. a. I kvartaliga võrrelduna 9,7 protsendilt 7,8 protsendini. Siin tuleb rõhutada, et valdav enamus eluasemelaenudest ongi euro-põhised.

'Intressimäära suundumuste osas on avaldatud arvamust, et see võiks protsendipunkti võrra veel kukkuda,' prognoosib Tõnu Toompark. 'Teisest küljest on tihe konkurents laenuturul juba üpriski kaua laenuandjate intressitulude kraani pitsitanud.'