Suvila ronib peenramaalt metsavaikuse rüppe

Suvitamine kui elustiil on tuntud sajandeid ja see ei kao kusagile. Kuigi Eestis valitseb praegu pigem suundumus ehitada suvekodu iga hinna eest ümber aastaringseks elamuks, võib pikema aja peale ette vaadates olla peaaegu kindel, et mõne aja pärast saabub uus suvitamise laine. Kindlasti ei ole see aga enam nii massiline kui nõukogude ajal, mil aiamajakesed olid nagu tikutopsid lagedal väljal puntrasse kogutud.

Omad piirid seab kindlasti rahaline pool, sest ehitada tuleb ikkagi maja sõltumata sellest, kui kaua seal viibitakse. Kindlasti ei hakka uued suvilad olema ka potipõllunduse paradiisid. Esiteks on see suhteliselt kallis lõbu ning teiseks, praeguse töö ja elutempo juures pole lihtsalt piisavalt aega terve vegetatsiooniperioodi taimede hooldamisega mässata.

Kesk-Euroopas pole kuigi haruldased ülimoodsa arhitektuuriga suvilad keset metsa. Muruniidukit ja reha pole sellises kohas tarvis, sest eesmärk ongi puhata ning metsikut loodust ja omaetteolemist nautida.

Seltskondlikuma meelelaadiga inimesed päris metsa ei koli. Näiteks Saksamaal on viimastel aastatel järjest rohkem levinud suundumus omale kuskile soojale ja odavale maale majake osta, kus siis täiel rinnal päikest ja merd nautida. Suhteliselt lühikeste vahemaade tõttu pole tegemist sugugi luksusega.

Sakslaste hulgas on olnud üsna populaarne ka kämpingutes puhkamine ? pakitakse pere autosuvilasse ja sõidetakse suurde laagrisse nädalalõppu veetma. Sellise puhkuseviisi edukus on individualistlike eestlaste hulgas pisut kaheldav, kuid siiski ühe osa meiegi inimeste seas on autosuvilaga mööda maailma reisimine juba pikemat aega üsna populaarne. Eeliseks on kindel peavari, kuid autojuhile seab see nõudmisi, mida igapäevaelus vaja ei lähe.

Kuna suvila pidamine on kallis lõbu, siis tahetakse näiteks Hispaania päikeseranniku eeskujul ka meil suvilaosakuid juurutada. Teatud summa eest tekib sel moel võimalus näiteks kuu aega mõne vastavat teenust pakkuva firma poolt hoolitsetud suvilas nagu hotellis puhata. Esimene selline puhkeala peaks valmima Lääne-Eestis Dirhamis.

Kas selline reglementeeritud puhkamine, et ei saa ootamatult, kui tuju tuleb, suvilasse sõita, eestlastele istub, on raske öelda. Samuti on suhteliselt raske end mugavalt tunda kohas, kuhu ei saa eriti isiklikke asju tuua ega elamist oma käe järgi ümber sättida.

Eestlaste lemmiksuvilaks jääb ilmselt majake mere ääres, kuhu võib ka jõulude ajal minna ja kus naaber hoovi ei roni.