Eesti uue majanduse sektoreid ootab kiire kasv

Eesti kohta käiv statistika ja erinevad uuringud ning küsitlused näitavad, et Eestis on oodata uue majanduse sektorite kiiret kasvu. Uus majandus on seotud telekommunikatsiooni, infotehnoloogiate, kõrgtehnoloogilise (high-tech) tootmise ja nendega seotud sektoritega ning hakkas kiiresti arenema 20. sajandi lõpus. Uue majanduse valdkonda kuuluvad järgmised majandussektorid.

Infotehnoloogia (IT), see omakorda jaguneb riist- ja tarkvara valmistamise sektoriks. Selle alla kuulub kõik, mis on seotud informatsiooni töötlemisega. IT on sektor, mis tegeleb lahendustega lõpptarbijale infotöötlemise valdkonnas.

Biotehnoloogia, mis eraldi alana on maailmas täiesti uus. Sellesse sektorisse kuuluvad teadus- ja arendustööd ning nende äriline rakendamine sellistel aladel nagu organismide kloonimine, haiguste ravi, floora ja fauna efektiivne kasutamine inimkonna tervise huvides, geenitehnoloogia jms.

Uus majandus on viimastel aastatel muutunud populaarseks teemaks. Seda oli eriti märgata enne 2000. a algust, kui Nasdaq erakordselt kiiresti tõusis. Näiteks 1999. a jooksul kerkis Nasdaqi indeks 104,4. Alates 2000. a algusest on kõrgtehnoloogiliste firmade populaarsus langenud arvamuse tõttu, et turg on ülekuumenenud. See muidugi ei vähenda uue majanduse sektorite tähtsust, vaid näitab maailmamajanduse stagnatsiooni, mis esmajärjekorras mõjub just uue majanduse sektoritele.

Interneti kasutamine äris muudab ettevõtluse loogikat. Selleks, et jõuda oma tootega lõpptarbijani, ei pea tootja sõltuma vahendajatest. Tootjal on võimalus suhelda lõpptarbijaga otse ja iseseisvalt. Kasvab logistika kiirus ja finantsefektiivsus, võidavad tootja, lõpptarbija ja need vahendajad, kes suutsid pakkuda tootjale ja tarbijale midagi erilist. Turult hakkavad kaduma traditsioonilised off-line vahendajad, eriti kui on tegu vahendamisega ettevõtluses (nn B2B).

Rahvusvahelise uuringufirma Taylor Nelson Sofres andmeil on interneti kasutajate hulgas aktiivsete kasutajate ehk ostjate arv kasvanud 50 viimase aasta jooksul. Kui 2000. a oli interneti kasutajatest vaid 10 internetikauplustest ostjaid, siis 2001. a oli neid juba 15. See näitab nii interneti kasutajate arvu kui ka nende aktiivsuse kasvu.

Maailma kõige internetiseeritumaks regiooniks on muutunud Skandinaavia. Interneti kasutajate arvult tõusid Norra (63 protsenti) ning Taani (62 protsenti) esimestele kohtadele maailmas, nihutades traditsioonilise liidri USA kolmandale kohale 52 protsendiga.

Mobiiltelefoni kasutajate statistika on samuti huvitav: 36 riigis läbiviidud küsitluse järgi kasutas kokku 46 protsenti elanikest mobiiltelefoni. Esimesel kohal on Soome 85 protsendiga, järgnevad Aasia uued industriaalmajandused koos teiste Skandinaavia riikidega. Huvitavad on mobiiltelefoni kasutamise põhjused. 97 vastanutest üle maailma kasutab mobiiltelefoni kõnedeks, 3 aga internetiühenduseks, mis on suur suhtarv.

Ülaltoodud statistika näitab interneti ning sellega seotud sektorite ja teenuste arengut. Eriti meeldiv on näha Eesti interneti ja mobiiltelefonide kasutamise statistika võrdlust teiste riikidega. Mobiilteleside on Eestis arenenud lääneriikide ning uute industriaalmajanduste tasemel ja mobiiltelefoni kasutajate arv rahvastiku suhtes on 61.

Kõik artiklis mainitud uue majanduse infrastruktuuri arengu näitajad annavad lootuse oodata Eestis uue majanduse sektorite kiiret arengut.