Liikluskindlustuse tariifi võib vähendada omavastutus

Valitsus kiitis eile heaks ja saatis Riigikokku vastu võtmiseks liikluskindlustuse seaduse ja kindlustustegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt tehtud arvestuste kohaselt alaneb kindlustusmakse orienteeruvalt 4,1, kui omavastutus on 500 krooni. Kui omavastutus on 2000 krooni, alaneb kindlustusmakse kuni 16.

Eelnõu kohaselt ei tohi omavastutuse summa ületada füüsilise isiku puhul 2000 krooni, juriidilise isiku puhul peab see jääma 5000 krooni sisse, kusjuures omavastutus rakendub vaid juhul, kui nii kindlustusvõtja kui ka kindlustusandja on selles eelnevalt kokku leppinud.

Ühe eelnõu väljatöötaja, rahandusministeeriumi kindlustustalituse juhataja Siiri Tõniste sõnul ootavad ees diskussioonid kindlustusseltside ja Riigikogu saadikutega piirmäärade osas ning kas selle rakendamine on üldse hea mõte. ?Omavastutuse peab tasuma süüdlane, kusjuures kannatanu ei pea rohkem kannatama seetõttu, et süüdlasel ei ole hetkel raha,? ütles Tõniste. ?Kindlustusselts maksab talle kogusumma välja ning arveldab hiljem süüdlasega ise.? Tõniste sõnul tingib liikluskindlustuse seaduses muudatuste tegemise Euroopa Liidu direktiividega kooskõlla viimine ning ka hiljuti kehtima hakanud võlaõigusseadus.

Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt näeb omavastuse rakendumisel aga ohtu eraisikutele, kes võivad väiksemate kindlustusmaksete puhul võtta liiga suure omavastutuse, mida nad õnnetuse puhul tasuda ei suuda. ?Ma loodan, et seaduse rakendumisel kindlustusseltsid ei hakka aktiivselt seda eraisikutele pakkuma, see peaks olema mõeldud siiski rohkem autobaasidele, kes oskavad riske hinnata,? ütles Kivirüüt. Kuigi seltsidel on omavastustuse väljanõudmisel kahjutekitajalt õigus kasutada kohtutäituri abi, võib Kivirüüdi hinnangul osutuda selle väljanõudmise hind suuremaks kui summa ise.

TNT Express Worldwide Eesti juhataja Asko Talu nentis, et näiliselt tundub omavastutuse kehtestamine ja seeläbi tariifi alandamine mõistlik. ?Iseasi, kelle huve see majanduslikult tegelikult teenib, kas riigi või kindlustusvõtjate. Autoomanikule, kes väiksema tõenäosusega õnnetuse teeb, on see kindlasti õiglasem, sest miks ta peaks kinni maksma fondi kaudu teiste kahjusid.?

Tõniste hinnangul on eelnõu olulisim punkt see, et rohelise kaardi eest ei pea enam täiendavat makset tasuma. ?EL nõuab, et ühe makse eest peab saama kindlustuskaitse nii kodu-, kui ka välismaal,? selgitas Tõniste. Enne välisriiki sõitmist tuleb vaid kindlustusseltsist poliis võtta. ?Kui see kehtima hakkab, siis ilmselt võivad tariifid tõusta, sest välismaal on kahjud ju suuremad. Näiteks Saksamaa kiirteedel, võib ette kujutada, kui suured kahjud võivad olla.? Tõniste avaldas lootust, et tariifi tõusu hoiab ohjes konkurents, sest seltsid määravad selle ise.

Urmas Kivirüüdi sõnul kaasneb muudatuste vastuvõtmisega liikluskindlustuse tariifide 20?40protsendiline hinnatõus. ?Hindu kergitab rohelise kaardi kadumine, misjärel kõik, ka need, kes välismaal autoga ei sõida, maksavad väga väikese grupi hüve kinni,? selgitas Kivirüüt.

?Aasta tagasi liikluskindlustuse seaduse lugemisel väitsid seaduse koostajad, et tariifid jäävad samale tasemele või isegi kukuvad. Tegelikkuses kasvas keskmine kindlustuspäeva maksumus ca 30 protsendi võrra. Nüüd on oodata samaväärset tõusu,? lausus Kivirüüt.

Eesti Kindlustusseltside Liit tegi ettepaneku lükata rohelise kaardi kadumine edasi, ajani, mil Eesti ametlikult Euroopa Liiduga ühineb. Samas on eelnõu seletuskirjas märgitud, et muudatused on valminud koostöös Eesti Liikluskindlustuse Fondi ja Eesti Kindlustusseltside Liiduga.

?Eesti Kindlustusseltside Liit sellist kinnitust seaduse koostanud rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urmile ei andnud,? märkis Kivirüüt.

Siiri Tõniste sõnul pole eelnõu veel lõplik ja kindlasti on punkte, mida tuleb veel muuta.

Ministeerium avaldas lootust, et uue aasta algusest võiks seadusemuudatus jõustuda. Rohelist kaarti puudutav osa peab igal juhul jõustuma kui mitte varem, siis Euroopa Liiduga ühinedes.