Läbikostvad seinad kimbutavad ka uute majade elanikke

Akustikaprobleemid võib jaotada laias laastus kahte liiki, mis tulenevad: a) halvast heli neeldumisest; b) ebapiisavast heliisolatsioonist.

Heli neeldumine on aktuaalseks probleemiks kohtades, kus hea kuuldavus on vajalik, näiteks konverentsi- ja nõupidamissaalides. Heli isolatsioon on probleemne peamiselt elamutes, kus seinad või laed läbi kostavad.

ASi Saint-Gobain Isover Eesti turundusjuhi Elar Vildi sõnul on projektid sageli läbi mõtlemata ning ehitajad arvestavad üldjuhul akustikaga vähe.

Illustreerimaks ruumi akustika tähtsust toob Vilt näite Inglismaal korraldatud katsest, kus kiviseinte ja -laega klassiruumis said 30-st õpilasest vaid 6 õpetaja jutust aru. ?Tänu? tugevale järelkõlale ei kuulnud õpilased konsonanthäälikuid, mistõttu oli ka kõnest väga raske aru saada. Neljal õpilasel oli konsonantide kadu 100. Pärast klaasvillast akustilise ripplae paigaldamist läks konsonanthäälikutest kaotsi vaid 4,7.

Ükski enimkasutatud ehitusmaterjalidest, nagu kipsplaat, kivi, puit, ei neela heli täielikult. Kipsplaati kasutatakse madalate sageduste ning mineraalvilla keskmiste ning kõrgemate sageduste neelamiseks.

Kiviseinte heliisolatsiooni parandamiseks (läbikostvuse vähendamiseks) kasutatakse õhuvahega kipsplaatvooderdust, kusjuures õhuvahe täidetakse villaga.

Selleks, et vähendada ruumide järelkõla, kaetakse lagede ja seinte pinnad akustiliste mineraalvillaplaatidega.

Vanade piirete renoveerimisel tuleks sein konstruktsioonini lahti võtta ning kõik praod tihendada. Elektriinstallatsioonidest vaheseintes peaks loobuma, pistikupesade ning harukarpide kohad tasub sulgeda. Täiendavalt tuleks paigaldada kipsplaadikarkassid ning karkassi rennide alla heliisolatsiooni (elastsest kummist) tihendid. Kipsplaadi ja seina vahele jäetakse õhuvahe.

Akustikaspetsialisti Linda Madaliku arvates on sellisel lahendusel omad valupunktid ? elektripistikute paigaldamine kipsplaati võib oluliselt vähendada selle helipidavust. Samuti peaks arvestama, et kipskonstruktsiooni võivad aja jooksul tekkida ka praod.

Peale seinte tihendamise on ruumi heliisolatsioonis suur osa ka lagedel. Lae kaudu levib nii õhu- kui ka löögimüra, kuid löögimüra erinevalt õhumürast võib levida ka ehituskonstruktsioone mööda ning seda on tunduvalt keerulisem isoleerida.

Müra leevendamiseks võib kasutada ripplage. Lakke paigaldatakse väikesed konksukesed, millele riputatakse laeplaatide karkass. Kuna ripplagede paigaldamiseks on vajalik tulla ca 100 millimeetrit laepinnast alla, võib see olla ruumide madaluse tõttu keeruline ning tuleb otsida teisi alternatiive.

Helisummutavat ripplage on hea kasutada ruumides, mis nõuavad eriti head akustikat, näiteks kinosaalid.

Juhul, kui lagede kõrguse tõttu ei ole võimalik ripplage paigaldada, ei jää muud üle, kui pöörduda ülemiste naabrite poole. Kui ülemiste naabritega on läbisaamine hea, siis on kõige lihtsam põranda löögimüra isolatsiooni parandada, paigaldades ülemise korruse põrandale vaipkatte või pehmel alusel rullmaterjali.

Akustikaspetsialist Linda Madalik soovitab vana maja heliisolatsiooni parandada kollektiivselt. Varasematel aegadel tihendati vahelaed saepuru ning muude käepäraste materjalidega, mis tänapäeval ei pruugi osutuda piisavaks. Ka muutsid sellised lahendused vahelaed üsna raskeks.

Vahelagede heliisolatsiooni parandamiseks on mitmeid võimalusi, kuid nende otstarbekuse üle tuleks nõu küsida akustikaspetsialistilt. Üks võimalus on tihendada vahelaed mineraalvilla või mõne muu kergema materjaliga, mis samas ka vähendaksid löögimüra läbikostvust.

Väljastpoolt tuleva müra vähendamiseks tuleb kasutada helikindlaid aknaid. Linda Madalik nendib, et klaaspakettakende heliisolatsioon võib olla väga erinev ning sobiva paketi valik eeldab asjatundlikkust.

Autor: Selene-Rete Rebane