Kaevandustel oht seisma jääda
?Ma loodan, et võidab terve mõistus ja Eestimaa ei muutu külmaks ja pimedaks,? ütles Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov. ?Olen kogu aeg olnud arusaamisel, hetkest, mil ma tööle tulin, et need load kehtivad. Kõigil firmadel, nagu Aidu Karjäär, Narva Karjäär jt, on kehtivad tegevusload.?
Juhul, kui AS Viru Kaevandus täna Ida-Viru maakohtus haldusõigusasjas kaotajaks jääb, tuleks tal vormistada seadustele vastav kaevandamisluba. See protsess võtab aega vähemalt aasta-poolteist. Niikauaks peaksid oma kiivrid varna riputama mitte ainult Viru Kaevanduse, vaid ka kõik teised Eesti Põlevkivi kaevurid.
Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Mati Jostov ütles, et näeb keskkonnainspektsiooni tegutsemise taga Merko Ehituse survet. Suure ehituskontserni tütarettevõte taotleb kaevandamisluba samalt alalt Narva kaevanduses, mille kohta on juba välja antud kaevandamisluba Eesti Põlevkivile.
Teatavasti tagastas vald ettevaatamatult 1994. a Kanada väliseestlasele Erast Küttimile 550 hektarit ASi Narva Karjäär alast, kus Küttim tahab koos Merkoga nüüd riiklikule monopolile konkurentsi pakkuda.
?Selle taga on Usnova kinnistu,? väitis Mati Jostov. Tema kinnitusel esindab keskkonnainspektsiooni sama advokaadikontor mis maaomanikku ? Lepik & Luhaäär. Viimane sai Jostovi kinnitusel seoses NRG esindamisega täielikud põlevkivimaardlaid puudutavad plaanid.
?Ma nüüd küsin, kas see ikka on kõik eetiline,? märkis Jostov. ?Küsin ka, et mille nimel mäng ikkagi praegu käib.?
Peadirektor tõi näiteks ametlikud Teadaanded, kus Eesti Põlevkivi kaevanduste load ka avaldatud.
Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektori Toomas Liidja kinnitusel on Eesti Põlevkivi püüdnud tõesti oma õigust kinnitada Äripäeva lisas Ametlikud Teadaanded 28. märtsil 2001 ja 29. märtsil 2001 avaldatud teadetega. Neis kuulutab keskkonnaministeerium, et kaevandusload on välja antud.
?Teated ei ole seaduses ette nähtud haldusaktid, mis tekitavad kaevandamise õigust,? ütles Toomas Liidja. ?Samas 12. detsembril 1997. a äriregistrisse kantud AS Viru Kaevandus ei ole luba taotlenud ja analoogiliselt on avaldamata kuulutused kaevandamisloa taotlemisest ja väljastamisest.?
Tema väitel on igasuguse kaevandamisloa aluseks nõuetekohaselt vormistatud maa kasutusõigus. Vajalikud kinnistud ei ole seni ASile Viru Kaevandus riigi poolt loovutatud.
Alalise kaevandamisloa andmisele peab eelnema ka keskkonnamõju hindamine.
Lisaks ei ole põlevkivikaevandused ajutise ja tänaseks juba üle 7,5 aasta kehtetu ajutise kaevandamisloa asendamist riigilt ka taotlenud.
Asjaolu, et AS Viru Kaevandus tootis põlevkivi ilma kaevandusloata enam kui seitse aastat, avastas keskkonnainspektsioon aprillis 2002.
Viimase kehtinud maavara kasutusloa andis keskkonnaministeerium Eesti Põlevkivile 3. mail 1994. See kehtis keskkonnainspektsiooni väitel 1. aprillini 1995.