Kindlustamine tõukab koomilistele ülepingutamistele

Seltsid küll möönavad, et järjest enam kasvab teadlike klientide arv. Samas on üksjagu siiski neid, kes sõlmivad kindlustusleping seetõttu, et see on näiteks eluasemelaenu puhul nõutav. Paljusid tõukab tagant ka kartus millestki olulisest ilma jääda ning kaasa minnakse pigem massipsühhoosist kantuna.

Viimati oli aktuaalseim just pensionikindlustusteema, mis paljudes segadust tekitas. Peaksin ma kindlustama end vanaduspõlveks või mitte? Ja kuidas? Kõigi nende sammastega suudeti mõne kliendi pea korralikult segamini ajada. Näiteks Ühispanga Elukindlustuse kontori uksest purjetas ühel päeval sisse hakkamist täis klient ja teatas, et teise samba tegi ta juba kevadel ära, kolmanda samba lepingu eelmisel nädalal. Nüüd oleks vaja ära teha ka esimene sammas, siis on kõik sambad olemas.

Pensioniotsustes kajastuvad ka peresuhted. Palju on selliseid lugusid kus üks osapool, ütleme et mees, on päeval kogumispensioniga liitunud ja tuleb õhtul koos pahase abikaasaga kontorisse, et oma liitumisavaldust tagasi küsida. Saades teada, et avaldust tagasi võtta ei saa, kommenteerib naine: "Näed siis. Ma ju keelasin sul seda teha". Tavaliselt siiski peale pikemat mõttevahetust ei ole harvad juhud, kus päeva lõpuks on kogumispensioni liitumisavaldus sõlmitud mõlemal.