Homsest algab angerjavarude täiendamine Eesti järvedes

Reedel alustatakse Hollandist imporditud ettekasvatatud noorangerjate asustamisega mitmesse Eesti järve.

Eesti järvedesse asustatakse kokku üle poole miljoni noorangerja. Ettevõtmist rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus, teatas keskkonnaministeerium.

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialisti Peeter Prassi sõnul lastakse Võrtsjärve seekord vähemalt 400 000 noorangerjat, lisaks hulk kalu mitmesse väikejärve, kust nad levivad vesikonda laiali.

'Peaasjalikult paneme angerjad sinna, kus veekogud ei ole sobivad jõevähile, sest angerjad söövad jõevähid veekogust välja,' lisas Prass.

Angerjate asustamine toimub kooskõlas 'Riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmise programmiga aastateks 2002-2010'. Selle juures arvestatakse kalateadlaste soovitusi.

Ühe angerja asustamine maksab veidi alla 5 krooni. Umbes viie aasta pärast, püügiküpseks saades on angerjas juba poolekilone ja maksaks praeguste hindade juures 50 krooni. Angerja maksimaalne kaal on (1933 a. Kalandus) andmeil olnud isegi 5,3 kg, üle 2 kilosed kalu on siiski harva.

Angerja asustusmaterjali saamiseks toimus tänavu kevadel esmakordselt rahvusvaheline riigihange, mille võitis Eesti ettevõte AS Triton PR, kes korraldab hiake tulemusel sõlmitud lepingu alusel angerjate asustamise ka kolmel järgneval aastal.

Angerjamajanduse pikaajaline eesmärk on saavutada olukord, kus varude kasutamisest tulu saaja maksab kinni uute põlvkondade asustamise.