• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tasuta tarkvara tõrjub piraatvara arvutitest välja

    ?Trendid näitavad, et näiteks riigifirmad lähevad aina rohkem üle vabavara peale,? ütles infotehnoloogiaspetsialist Peeter Marvet, kelle sõnul kaob inimestel teadlikkuse kasvades vajadus piraatlusega tegeleda. ?Küsimus on selles, et kui läheme üle vabale tarkvarale, siis piraatluse protsent langeb.?
    Teiseks on Marveti sõnul oluline, et inimestel on rohkem raha ning piraatluse osakaalu vähenemine sõltub suuresti ka tootjate hinnapoliitikast. ?Esimeses etapis firmajuht investeerib, et tal oleks ilus auto, teises etapis, et tal oleks legaalne tarkvara.?
    Praegu on Eestis piraatluse tase 53, seisis rahvusvahelise analüüsifirma IDC eile avaldatud raportis. Kui 2006. aastaks väheneks piraatluse tase 10, suureneks raporti tegijate arvates Eesti IT-sektori maht 3,1 miljardi kroonini. Tekiks juurde kuni 1500 töökohta ja riigile laekuks 100 miljonit krooni rohkem makse. Täna on IT-sektori maht Eestis 2,4 miljardit krooni, töökohti on 4300.
    ?Kui ühiskond arvutiseerub, siis sellega seoses tuleb juurde uusi töökohti ja teenuseid,? ütles tarkvarapiraatluse vastu võitleva organisatsiooni BSA (Business Software Alliance) esindaja Kaido Uduste, kes IDC raportit eile esitles. ?Mida rohkem tekib konkurentsi suurenedes juurde valikuvõimalusi, seda madalamaks lähevad hinnad,? lisas ta.
    Eesti ühe suurema arvutitootja Ordi juhataja Sulev Sisaski sõnul on siiski suhteliselt naiivne arvata, et täna näiteks 3000kroonise turuhinnaga tarkvara hakatakse müüma 1500 krooniga. ?Ma kardan, et ükski tarkvara ei muutu kaks korda odavamaks.? Sisaski sõnul suureneb küll ilmselt legaalse tarkvara osatähtsus ja kasvab ka vabavara osakaal, kuid mingi osa piraate jääb alati alles. ?Nii nagu valimistegagi on ? kes võtab Keskerakonda, kes ei suuda üldse otsustada ja kes valib Reformi.?
    Arvutifirma Eterra Is müügijuhi Raivo Raspeli sõnul ei tule Eesti IT-sektori kasv kindlasti üüratu. ?Ma eriti ei usu, et inimesed hakkavad praegusest oluliselt rohkem tarkvara ostma,? lisas ta. ?Ise olen täheldanud, et kui varem arvutifirmad müüsid rangelt arvutit koos operatsioonisüsteemiga, siis see on tänaseks muutumas,? ütles Raspel, kes nõustub, et pigem hakatakse piraattarkvara asemel kasutama vabavara.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Kukkuvad turud veavad ka nafta hindu alla
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
Naftahinnad on täna langenud enam kui 2protsendi võrra, sest investorid muretsevad Föderaalreservi intressimäärade tõstmise pärast. See mõjus survestavalt ka teistele toorainetele, vahendab Reuters.
SEB: rammus hinnatõus hammustab Eesti majanduskasvu väiksemaks
Koroonavirrus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, kuivõrd hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.
Koroonavirrus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, kuivõrd hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.
Mainekas uuring: need on järgmised Eesti ükssarvikud
Aasta lõpu seisuga on Eestis kaheksa ükssarvikut ehk enam kui miljard väärt ettevõtet. Siinse regiooni idufirmade ökosüsteemist põhjalikku ülevaadet tegev riskikapitalifirma Atomico näeb järgmisi ükssarvikud nende kümne ettevõtte seas.
Aasta lõpu seisuga on Eestis kaheksa ükssarvikut ehk enam kui miljard väärt ettevõtet. Siinse regiooni idufirmade ökosüsteemist põhjalikku ülevaadet tegev riskikapitalifirma Atomico näeb järgmisi ükssarvikud nende kümne ettevõtte seas.