Ida-Viru probleemid ja liidu raha

Sellest, kui arukalt Eesti oskab ELi struktuurifondide raha rakendada, oleneb tulemus ? kas Ida-Virumaal tekib ettevõtlust ja töökohti juurde, kas inimesed saavad tööd ja raha ning kuidas sotsiaalne olukord sellest muutub.

EL ei kirjuta ette ega tule ütlema, mida Eesti peaks konkreetselt ette võtma, ta toetab vaid liidu regionaalpoliitiliste eesmärkidega ühtivaid tegevusi.

Tööpuuduse vähendamine, uute töökohtade loomine, inimeste ümberõpe, piirkondade konkurentsivõime tugevdamine ning hõredalt asustatud piirkondades elu säilitamine on need eesmärgid, mille realiseerimist üldise regionaalpoliitika raames saaks Eesti enda huvides ära kasutada ning seda mitte ainult Ida-Virumaal, vaid ka mujal Eestis. Kui edukalt, sõltub meist endist või siis taas sellest paljuräägitud ja viletsast haldussuutlikkusest.

Seni on juba mõnda aega töös olnud ligi kolme miljoni euro väärtuses ?Ida-Virumaa sotsiaalmajandusliku arengu projekt?, paraku ei ole nii väiksemõõdulise projekti tulemusi Ida-Virumaa üldise olukorra taustal märgata. ?Ega ühe projektiga seda ei paranda ka,? kinnitas PHARE projektijuht Jüri Moor. Ilmselt mitte, pealegi on oluline osa selle projekti rahadest läinud EASi Ida-Viru agentuuri mööbli ja tehnika soetamiseks ning personali koolituseks. Muidugi on vaja oskajaid inimesi ja neile ka tööruume, kuid uusi töökohti loob see väga piiratud ulatuses. Samas polegi see antud projekti eesmärk, sest nagu Moor märkis, ?tööd pakuvad ettevõtted, nemad loovad vaid ettevõtluse tekkimiseks tingimusi?. Kuivõrd tulemuslikult, näitab aeg.