23. oktoober 2003 kell 22:00

Kasutamata toetusraha korral riik uut toetust ei saa

Kui riik ei suuda konkreetseks tähtajaks tõestada, et eraldatud rahasummad on kasutatud, siis uut raha ei saa. Veelgi ulatuslikumaks tagasilöögiks oleks uutele riikidele aga see, kui eelarveperioodiks eraldatud raha ei ole hilisemal kontrollimisel kasutada suudetud. See tähendab üheselt seda, et raha rändab Euroopa Liidu nn ühiskassasse tagasi, ütles Euroopa Sotsiaalfondi Eestit kureeriva osakonna üksuse direktor Per Stub Jorgensen.

Esmaspäeval algab Tallinnas järjekordne riikliku arengukava läbirääkimiste voor Eesti ja ELi vahel, mis peaks lõppema arengukava heakskiiduga.

Per Stub Jorgensen rõhutas Äripäevale, et seejärel soovib Euroopa Komisjon näha reaalset tegevust ning veenduda, et Eesti arengukavas esitatud plaanid ka teostuma hakkavad. Riiliku arengukava või muu sellelaadse dokumendi peavad Euroopa Komisjonile esitama kõik kandidaatriigid, pääsemaks ligi liikmestaatusega kaasnevatele struktuurifondidele, sealhulgas sotsiaalfondile, mis haarab enda alla inimressursile suunatava toetuse.

Eestile kavatseb Euroopa Liit ajavahemikus 2004?2006 eraldada sotsiaalfondi kaudu 954 miljonit krooni, mis tuleb kasutada vastavalt kokkulepitud arengukavale.

Per Stub Jorgenseni hinnangul saab just raha realiseerimine olema kandidaatriikidele kõige keerukam probleem.

?Seni oleme me näinud palju paberitööd, sellele peab aga järgnema kavandatu konkreetne elluviimine. Meil on olemas kindel reeglistik rahaeraldusteks, üks järgitavaid põhimõtteid on tõhus summade kasutamise monitooring,? kinnitas Per Stub Jorgensen.

Euroopa Sotsiaalfond asetab riigid struktuurifondide jaotamisel kolme kategooriasse. Uute liikmesriikide liitumise järel lisandub Euroopa Liidu elanikkonda 55 miljonit inimest, kes elavad regioonides, mis kuuluvad esimesse kategooriasse, ehk regioonides, kus sisemajanduse koguprodukt on väiksem kui 75% Euroopa Liidu keskmisest. Eesti on Euroopa Liidu kontekstis teatavasti käsitletav ühe regioonina. Per Stub Jorgenseni kinnitust mööda on riikidel suhteliselt vabad käed otsustamaks, millised piirkonnad enamat toetust ning arengut vajavad, kuid teatud juhtumitel võib Euroopa Komisjon monitooringu käigus ka suunavaid korrektiive teha. Ida-Virumaa kui Eesti ühe probleemsema ning mahajäänuma piirkonna probleemidega on Per Stub Jorgensen ka vahetult tutvunud ning usub, et nimetatud piirkonna huvid on Eesti riiklikus arengukavas hästi kaitstud.

Et sotsiaalfondi kaudu eraldatavad summad on suunatud peamiselt kutseharidusele, eluaegsele õppele, aktiivse tööturu meetmete ellurakendamisele ning inimressursi arengule tervikuna, usub Jorgensen, et Ida-Virumaa kahtlemata vajab sotsiaalfondi kaudu eraldatavaid summasid.

Komisjon pühendab uute riikide monitooringule teravdatud tähelepanu. Üks valdkondi, mis teravalt luubi alla võetakse, haarab sotsiaalfondi kaudu tehtavate eralduste edasitoimetamise mehhanismi. Jorgenseni sõnul saab see kandidaatriikidele olema uut laadi katsumus, kuivõrd ühenduse programmide kaudu eraldatavate summade käsitlemine erineb liitumiseelset abi sisaldavate projektidega saadud kogemustest. Siiski jääb Jorgensen ettevaatlikult optimistlikuks, uskudes, et monitooring on piisav rahaeraldiste efektiivse ja ladusa kasutamise saavutamisel.

Autor: Marko Saaret

Hetkel kuum