Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iga inseneri kohta tuleb meil üks ärikorraldaja

    Sel aastal otsisime avaliku konkursi kaudu ettevõttesse süsteemiadministraatorit, juristi abi ja turunduse analüütikut. Kõigile ametikohtadele kandideerimise eelduseks oli erialase kõrghariduse olemasolu. Konkursile laekus vastavalt 12, 113 ja 118 sooviavaldust. Analoogsed proportsioonid konkurssidel on firmajuhtide ja personali valikuga tegelevate inimeste hinnangul täiesti tavalised: ametikohtadele, mis eeldavad tehnilist või tehnoloogiaharidust, on soovijaid kümneid kordi vähem kui äri- või sotsiaalvaldkonna ettevalmistust nõudvatele positsioonidele. Sellised proportsioonid konkurssidel iseloomustavad meie tööjõu tegelikku erialast ja kvalifikatsiooni struktuuri.
    Kus on põhjused? Vastuse küsimusele võib anda haridusstatistika. Aastal 2001 õppis ärindust ja haldust (põhimõtteliselt sobiv haridus turunduse ametikohale) diplomi- ja bakalaureuseõppes umbes 11 000 üliõpilast. Võrreldes 1995. a on nimetatud erialadel õppijate arv suurenenud kolm korda. Õigust (baasharidus juristi abi ametikohale) õppis 2001. a umbes 4000 üliõpilast, kasv võrreldes 1995. a 2,5kordne.
    Samal ajal õppis erinevaid tehnilisi ja tehnoloogilisi erialasid (arvutiteadus, tehnika, ehitus, tootmine ja töötlemine, põllumajandus ja metsandus) kokku vähem kui 10 000 üliõpilast, kasv 1995. a võrreldes vaevalt 1,5kordne. Kui kõik lähiaastatel kõrgkooli lõpetavad spetsialistid leiaksid tööd õpitaval erialal, tekiks meie ettevõtetes huvitav olukord: iga inseneri, tehniku või tehnoloogi jaoks oleks oma ärikorraldaja või planeerija ja mõni haldaja jääks veel ülegi.
    Nüüd võrdlus kutsehariduse ja kõrghariduse proportsioonidest. Aastal 1995 õppis kõrgkoolide diplomi- ja bakalaureuseõppes kõikidel erialadel kokku umbes 24 000 üliõpilast, 2001. a üle 46 000. Samal ajal oli õpilasi erinevates kutseõppeasutustes ligi 29 000, seda nii 1995. kui 2001. a. Kui eeldada, et kõik need õpilased ja üliõpilased teevad omandatavat haridustaset eeldavat tööd, võiks arvata, et kuue aastaga on Eesti jõudnud teadmistepõhisesse majandusse.
    Tegelik olukord on kohati kriitiline. Võrreldes Eesti majanduse tänaseid ja homseid vajadusi ning meie haridussüsteemi, selguvad mitmed teravad vastuolud. Esiteks, vastuolu tänase Eesti majanduse struktuuri ja tööjõuturul olevate ning lähiaastatel lisanduvate inimeste haridustaseme vahel. Tänane Eesti majandus on suuresti üles ehitatud odava ja suhteliselt lihtsa tööjõu ekspordile ning koduturule teenuseid ja tooteid pakkuvale ettevõtlusele. Samas on kõrgkoolides õppijate arv praktiliselt kaks korda suurem kutsehariduse omandanute arvust. Vajalikust haridustasemest lähtudes on meie tööjõuturg selgelt üle kuumenenud ? hetkel ei ole Eesti majanduses nii palju kõrgharidust eeldavaid ametikohti, kui meie haridussüsteem selleks inimesi ette valmistab. Meie domineerivalt ?lihtne? majandus loob antud kontekstis veel teisegi vastuolu: kõrghariduse ja hea ettevalmistusega tööjõuturule lisanduvatele tehniliste ja tehnoloogiliste erialade spetsialistidele ei jätku piisavalt kvalifikatsioonile vastavaid töökohti. Ning juba töötavatele spetsialistidele jääb vähe arenguvõimalusi. Uusi töökohti on viimase 10 aasta jooksul tekkinud eelkõige suhteliselt lihtsat tööjõudu kasutavates majandussektorites.
    Kolmandaks: oodatav Eesti riigi areng ja inimeste tegeliku heaolu tõus saab reaalsuseks ainult siis, kui me suudame oma tänase lihtsa ja suuresti vahendusele orienteeritud majanduse muuta maailmas konkurentsivõimelist lisaväärtust loovaks majanduseks. Majanduse struktuuri muutuse kriitiliseks eelduseks on piisav hulk kvalifitseeritud tehnika- ja tehnoloogiaspetsialiste ning kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölisi. Investeerimisotsuste tegemisel on hinnang tööjõu kvalifikatsioonile üks määravamaid tegureid. Ja potentsiaalsed investorid ei vaata kindlasti riigi üldist haridustaset, vaid konkreetse valdkonna spetsialistide olemasolu.
    Kõik need vastuolud teravnevad Eesti ELi astumisega. Tööjõu vaba liikumise tingimustes on Euroopa tööjõuturul suure tõenäosusega konkurentsivõimelised eelkõige meie tehnilise ja tehnoloogilise ettevalmistusega spetsialistid ja kvalifitseeritud töölised ning kindlasti osa meie spetsialistidest kasutab avanevaid võimalusi. See tähendab, et meie majanduse jaoks jääb neid veel vähemaks ja riigi konkurentsivõime investeeringute turul langeb veelgi. Samas ei ole ma kindel meie ärindus- ja õigusalase kõrghariduse konkurentsivõimes Euroopas. Eestis neil erialadel heatasemelise kõrgkooli lõpetanud inimeste teadmised võivad vastata Euroopa standarditele, kuid meie kõrgkoolidel puudub Euroopa tööandjate silmis vajalik tuntus ja maine. Kui tehnikaspetsialistidest ja kvalifitseeritud töölistest on Euroopas puudus, siis ärinduse ja õiguse eriala inimesi kipub sealgi üle jääma.
    Autor: Milvi Tepp
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Isamaa saadab abilinnapeaks vastuolulise eksministri
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.