Google?i IPOst oodatakse uut buumi

Hetkel ühe kuumima internetifirma ajalugu algab 1995. aastal, mil firma asutajad, vene päritolu Sergei Brin ja Laryy Page, Standfordi ülikoolis tutvusid. Esimestel kohtumistel ei olnud nad üksteisest just väga vaimustunud. Mõlemad vaidlesid ägedalt erinevate teemade üle, mis jutuks tulid. Kuigi muidu olid nende vaated erinevad, leidsid nad ühe asja, milles nad üksmeelel olid ? tuleb leida lahendus, kuidas suurest informatsiooni hulgast olulist välja otsida. 1998. aastal jõudsid nad otsingumootorite tegemisel Google?ini.

Googel ise tuleb sõnast googol, mis tähendab ühte saja nulliga. Tegemist on sedavõrd suure arvuga, et universumis pole ühtegi asja, mida googoliga kirjeldada saaks ? isegi aatomeid on vähem.

Google ei erinenud teistest selle aja tehnoloogiafirmadest ? idee oli, aga raha selle elluviimiseks nappis. Raha lõpuks saadi. Esimene t?ekk investoritelt saadi veel enne Google Inc-i registreerimist. T?ekk ootas, kuni firma sai ka juriidilise alguse.

Investeerimispankadelt saadi rahasüst 1999. aastal ja kahe põlise konkurendi (investeerimispanga) esindajad võtsid kohad sisse nõukogu laua taga. Laud ise, mille taga tähtsaid otsuseid langetati, oli pingpongilaud.

Nüüd on firma, mille kodulehelt tehakse päevas ligi 200 miljonit otsingut enam kui 3 miljardi kodulehe hulgast, jõudnud sinnamaani, et tahetakse muutuda avalikuks ettevõtteks ja noteerida aktsiad börsil.

Google?i IPO on üks enim oodatud esmasemissioone pärast internetiaktsiate mulli lõhkemist. Kuigi Google on vaid viis aastat vana firma, on suutnud kõrvale hoida lõksudest, millesse paljud teised internetifirmad on astunud. ?Google võib olla väärt 15?25 miljardit dollarit (kuni 336 miljardit krooni),? ütles üks emissiooniprotsessi kaasatud inimene The Financial Timesile.

Google?i võimalikku IPOd võrreldakse 1995. aastal toimunud Netscape?i IPOga, mis siis vallandas internetifirmade buumi. Mõned analüütikud ei ole veendunud selles, et Google?i IPO tooks kaasa uue buumi. Investeerimispanga Broadview International tegevjuht Ben Tompkins ütles Reutersile, et internetifirmasid, millel on suur käive ja kasum, on terve hulk. Tompkinsi sõnul ei võta investeerimispangad internetifirmasid jutule, kui nad ei vasta järgmistele kriteeriumidele: käive vähemalt 100 miljonit dollarit, tegevuskasumi marginaal alates 30?35 protsendist ja vähemalt kolm järjestikust kasumiga lõppenud kvartalit.

Paljude investeerimispankade jutul käinud Google ei ole veel firma väärtuse üle läbirääkimisi pidanud, pankuritelt on uuritud, kuidas müüki korraldada. Üheks võimaluseks on aktsiate müük internetis oksjoni korras.

Elektrooniline oksjon aitab ära hoida finantsskandaale, mis on seotud Wall Streetiga alates internetifirmade mulli lõhkemisest, ütles üks asjaga kursis olev inimene The Financial Timesile. Oksjon vähendab ka oluliselt kulusid, mis läheksid investeerimispankadele, lisas ta. See peaks murdma ka Wall Streeti positsiooni tulu toovas IPO-äris.

Loomulikult ei meeldi elektrooniline oksjon investeerimispankuritele, kelle tulud kahanevad, sest aktsiaid müükase investoritele otse. Oksjoni ühe ohuna nähakse seda, et aktsia hind võib kerkida taevasse, sest erainvestoritel on hetkel palju raha, millele sobivat paigutuskohta otsitakse. Praeguste intresside juures pole aga mõttekas investeerida intressitoodetesse (võlakirjad, hoiused).

?Nad võivad saada 100 miljardi dollarilise väärtuse,? ütles Google?i IPOga kursis olev inimene The Financial Timesile.

Huvi Google?i vastu on suur, sest tegemist on kõrge kasumlikkusega ettevõttega, mis on kasvanud suureks rahvusvaheliseks firmaks. Hetkel arvatakse firma aastakasumiks 150 miljonit dollarit ning käibeks 500 miljonit dollarit. Raha tuleb nii reklaami müügist kui ka suurfirmadelt (Yahoo!, Time Warner jt) litsentsitasude näol.

Oksjoni eeliseks on see, et hind kujuneb vabalt turul ja senine süsteem, mis võimaldas investeerimispankadel ?kuumade? ettevõtete aktsiaid suhteliselt odavalt esmasemissioonist oma lemmikklientidele kätte mängida, lõhutakse.

Google kaalub avalikkusele müüa 10?15 aktsiatest, millest peaks tulema ettevõttele ligi 2 miljardit dollarit, mida saab kasutada äri laiendamiseks, kirjutas The Wall Street Journal. Aktsiate noteerimisega kasvab ka töötajate ja varasemate investorite vara.

Google?it ihkab ära osta ka maailma suurim tarkvaratootja Microsoft. WSJ kirjutas reedel, et Google on lisaks IPO-le läbirääkimisi pidamas ka teistel teemadel. Uuritakse võimalusi koostööks Microsoftiga või isegi liitumist temaga.

Google?i juhtide ja teiste asjaga kursis olevate inimeste sõnul on Microsoft arutanud Google?iga viimasel kahel kuul võimalikke variante, kuidas saada osa populaarsest reklaamiraha teenivast otsinguärist. Üheks võimaluseks on Google?i ülevõtmine. Google?i juhid on aga hetkel IPO korraldamise joonel.