Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leiutajad üksi oma leiutistega
Tartu patendibüroo OÜ Käosaar & Co patentoloogi Mikk Putke bakalaurusetöö kohaselt ei tea 74 ligi 300 küsitletud kasuliku mudeli autorist, kust toetusraha taotleda. ?Kui aga leiutusi pole, siis pole ka alusbaasi, mille põhjal edasi minna ning kuhu riik saaks loovuse stimuleerimiseks raha eraldada,? räägib Käosaar & Co omanik ja juhataja Jüri Käosaar. ?Eesti madalat leiundustaset tõestab näiteks see, et viimase üheksa aasta jooksul on meil registreeritud aastas keskmiselt vaid 22,4 kasulikku mudelit ja 2,7 patenti.?
Eesti Leiutajate Liidu presidendi, tehnikateaduste doktori Edvin Nugise sõnul ei saa madalast leiutustasemest järeldada, et Eestis on leiutusvõimelisi inimesi vähe. ?Nõukogude ajal olime autoritunnistuste arvu poolest NSV Liidus esirinnas,? meenutab ta. ?Eesti leiutajatel pole praegu lihtsalt raha, et realiseerida oma ideid ja kaitsta oma leiutisi.? Nugise sõnul on leiutajate pealekasv aeglustunud, sest riigis ei soosita mõttelaadi, mis stimuleeriks loovust ning turgutaks leiundustegevust.
Vargakindla sidekaablikaevu malmluugi konstrueerija Vladimir Valizer ütleb, et kui ta poleks leidnud investorit Valgevenest, poleks tema leiutust võib-olla tänaseni toodetud. ?Eestist poleks ma oma kasuliku mudeli realiseerimiseks küll kusagilt osanud küsida toetust,? tunnistab Valizer, kelle konstrueeritud spetsiaalse anduriga varustatud sidekaablikaevu malmluuke toodetakse Valgevenes ning luukide põhitellijaks on AS Elion. ?Olen asjade käiguga rahul ning saan töötada juba uue täiustatud mudeli kallal,? lisab Valizer.
Majandusministeeriumi tehnoloogia- ja innovatsioonitalituse juhataja Kitty Kubo sõnul on leiutajatel oma leiutiste kommertsialiseerimiseks kaks võimalust: kas asutada leiutise tootmiseks firma, mille moodustamist toetab riik alates stardirahast kuni ekspordiuuringuteni, või loovutada oma intellektuaalne omand investorile. ?End professionaalseks leiutajaks nimetavad üle keskea inimesed pole üldjuhul suutelised firmat asutama ega taha samal ajal müüa investorile ka litsentsi,? räägib Kubo.
Kubo kinnitusel pole kasulike mudelite ega patentide üldarv tähtis. ?Oluline on leiutiste kvaliteet,? rõhutab Kubo. ?Meie võtmevaldkondadeks pole mitte üksikud huvitavad tarbeesemed, vaid biotehnoloogia ja IT, mille patentidest võib kujuneda tõeline Eesti Nokia.?
Suuremat kasutegurit võimaldava uut tüüpi rootormootori leiutaja, tööstusseadmete mehaaniku, nüüd pensionipõlve pidava Karla Kiiratsi kinnitusel on ta oma leiutisele rahalist abi otsinud paljudest instantsidest. ?Eesti Tehnoloogiaagentuur vastas näiteks, et nad ei olegi kohustatud aitama leiutajaid,? räägib Kiirats. Abi ei saanud Kiirats ka Tallinna Tehnoloogiapargist, kuhu ta pöördus palvega uurida, kas tema konstrueeritud ja kasuliku mudeliga kaitstud rootormootorit tasuks patenteerida välisriikides.