Riigikontroll hindas Haridus- ja teadusministeeriumi tegevust õppuritele sõidukulude hüvitamisel ja leidis, et riigieelarvest toetuste maksmiseks mõeldud raha kasutati ka muudeks kuludeks. Samuti erines õigusaktide mitmetitõlgendamise tõttu praktika, kuidas eri koolides kulusid hüvitati.

Ühistranspordiseaduse järgi hüvitati kuni selle aasta sügissemestrini päevase õppevormi õpilastele ja statsionaarse õppevormi üliõpilastele riigieelarvest kuni 100% ühistranspordipileti hinnast. Auditi käigus leiti aga, et praktika, kuidas hüvitist makstakse ning kuidas kontrollitakse, kas õppuril on ikka õigus soodustust saada, erines kooliti.

Riigikontrolli hinnangul põhjustab eri kooli õpilastele erinevat kohtlemist paljuski sõidukulude hüvitamist reguleeriva valitsuse määruse mitmetitõlgendatavus ja selleks tehti ministeeriumile mitmeid ettepanekuid määruse selgemaks muutmiseks. Haridus- ja teadusminister teatas oma vastuses, et ministeerium toetab Riigikontrolli ettepanekut muuta sõidukulu hüvitamist reguleerivat määrust nii, et sihtrühmadele esitataks ühesugused nõuded, ning et määrus oleks üheselt mõistetav ja rakendatav. Samuti peaks olema võimalik toetus tagasi nõuda juhul, kui teadlikult on esitatud valeandmeid.

Auditi käigus ilmnes ka ebaselgus raha planeerimisel. Juhised, mille alusel sõidukulude hüvitamiseks vajalikku summat eelarves planeerida, on ebaselged. Riigigümnaasiumidele, hälviklaste ja sanatoorsetele internaatkoolidele ning

kutseõppeasutustele eraldatakse raha õpilaste avalduste ja nimekirjade järgi. Samas pole selge, kas kool peaks eelarvet planeerides aluseks võtma kõik võimalikud sõidukorrad või tuleks arvestada sellega, et õpilased ei kasuta kõiki sõidukordi. Seetõttu on mõnel koolil jäänud eelarveraha kasutamata, mõnel aga puudu.

Riigikogu rahanduskomisjoni poole pöördus Riigikontroll tähelepanekuga, et Haridus- ja teadusministeerium on rikkunud riigieelarve seadust. Eelmisel aastal eraldati õppetoetuste süsteemi rakendamiseks 45 miljonit krooni, millest pool jäeti reservi. Kuna õppetoetuste seadus ei jõustunud plaanitud ajal, nähti lisaeelarvega ette reservi kasutamine stipendiumiteks ja sõidukulude hüvitamiseks.

Selleks otstarbeks kasutati reservis olnud 22,6 miljonist kroonist aga vähem kui 8 miljonit krooni. Ülejäänud raha kulus, kui nimetada suuremaid kululiike, välismaal õppivatele tudengitele toetuse maksmiseks, õppejõudude tasemekoolituseks, hariduse õppesuuna arendamiseks Eesti kõrgkoolides, õppejõudude ja õppurite mobiilsuse suurendamiseks jt projektideks. Osa summast kulus sihtasutuse Archimedes ja ministeeriumi raamatupidamisbüroo tegevuskuludeks.

Sellise tegevusega ei ole ministeerium pidanud kinni riigieelarve seadusest tulenevast nõudest, mille järgi ministril ei ole õigust muuta riigieelarve seaduses ette nähtud kulude otstarvet. Raha eraldati õppetoetuste maksmiseks ning eelpooltoodud kulutusi, eriti sihtasutuse tegevuskulude katmist ning ministeeriumi raamatupidamisbüroo täiendavat finantseerimist ei saa pidada riigieelarves stipendiumide ja õppetoetuste maksmiseks ette nähtud raha sihtotstarbeliseks kasutamiseks.

Riigikontroll saatis kontrolliaruande Riigikogule ja soovib selles küsimuses saada Riigikogu rahanduskomisjoni seisukohta.

Lähemalt saab Riigikontrolli seisukohtadest ja ettepanekutest

lugeda <#Riigikontrolli koduleheküljel=http://www.riigikontroll.ee> avaldatud kontrolliaruandest.