Kollektiivlepingutest ja riiklikest garantiidest

Erinevalt aga Euroopa Liidu maadest, kus kollektiivlepingutega hõlmatute osakaal ulatub kohati kuni 100 töötajate koguhulgast, on Eestis nende lepingutega kaetud vaid 29. See aga tähendab, et Eesti töötaja on koondamiste vms korral liidus sotsiaalselt kaitsetum kui tema ametivennad teistes liidu riikides. ELi maade kollektiivlepingud on sündinud tänu tugevate ametiühingute survele, viimased on aga Eestis väga nõrgad ja töötajad neilt suurt tuge niipea ilmselt ei saa.

Tööandja ja töövõtja on tänases Eestis aga valdavalt ikka eri paatides ja vastandlike huvidega: tööandjad kardavad töötajate koondumisi ning viimaste hulgas on levinud hoiak, et eraldi lepingut sõlmides õnnestub tal töökaaslasest paremad tingimused välja kaubelda. Sellises olukorras pakub Eesti Raudtee tegevdirektori asetäitja Riivo Sinijärv, et kollektiivlepingute osas muule Euroopale järelejõudmiseks võib kuluda terve inimpõlv.

Seega tuleb praegusel põlvkonnal ühinevas Euroopas teiste riikide kindla seljatagusega ametivendade kõrval leppida pea olematute garantiidega riiklikest vahenditest ning loota, et Euroopalikud hoiakud kollektiivlepingute suhtes ka Eestis leviks.