• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Linnaeelarvesse laekus kümne kuuga 3,5 miljardit krooni

    2003. aasta üheksa kuuga laekus linnaeelarvesse 3507 miljonit krooni, mis moodustab 75% aastaks kavandatud eelarvetuludest.

    Eelarvelaenu arvestamata laekus kümne kuuga linnaeelarvesse 3037,6 miljonit krooni. Oktoobris laekus linnakassasse 332,7 miljonit krooni.
    Maksutulu laekus kümne kuuga 1,72 miljardit krooni ehk 80% eelarvesse kavandatust. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes laekus maksutulusid 149,4 miljonit krooni rohkem. Oktoobris laekus maksutulusid 218,9 miljonit krooni.
    Üksikisiku tulumaksu laekus kümne kuuga 1558,9 miljonit krooni, mis on 78,9% planeeritust. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on üksikisiku tulumaksu laekunud 157,2 miljonit krooni ehk 11,2% rohkem. Tulumaksu kasvu põhjuseks on keskmise palga ja maksumaksjate arvu kasv.
    Oktoobris laekus tulumaksu 186,6 miljonit krooni, mis on eelmise aasta oktoobriga võrreldes 22,4 miljonit krooni rohkem.
    Maamaksu laekus kümne kuuga 112,9 miljonit krooni, mis moodustab 91,8% eelarvesse planeeritust. Eelmise aastaga võrreldes on maamaksu laekunud 3,7 miljonit krooni rohkem. Reklaamimaksu on laekunud 22,3 miljonit krooni ehk 93,1% aastaks planeeritust. Eelmise aastaga võrreldes laekus tänavu kümne kuuga reklaamimaksu 2,1 miljonit krooni rohkem.
    Tänavate sulgemise maksu on laekunud 4,3 miljonit krooni, mis ületab eelarvesse aastaks planeeritud summa juba 1,3 miljoni krooniga. Parkimistasuna on eelarvesse laekunud 19,7 miljonit krooni.
    Tulusid varadelt laekus kümne kuuga 79,7 miljonit krooni, mis moodustab 62,3% planeeritust. Suurema osa laekumistest moodustab äriruumide üüritulu - 43,1 miljonit krooni.
    Vara müügist on laekunud 167,8 miljonit krooni tulu, sh oktoobris 19,8 miljonit krooni. Finantstulusid laekus kümne kuuga kolm miljonit krooni.
    Segatulusid laekus kümne kuuga kokku 41,5 miljonit krooni. Suurema osa segatulude laekumisest moodustavad laekumised teistelt omavalitsusüksustelt (25 miljonit krooni) ning riigilõiv (6,6 miljonit krooni).
    Omatulusid laekus kümne kuuga 407,8 miljonit krooni, mis moodustab 94,8% eelarvesse planeeritud laekumistest. Oktoobris laekus omatulusid 42,9 miljonit krooni.
    Riigieelarvest laekus kümne kuuga linnakassasse 615,5 miljonit krooni, mis moodustab 91,7% linnaeelarvesse planeeritud summast.
    Linnakassast maksti üheksa kuuga välja 3491,8 miljoni krooni, mis on 74,7% eelarve kulude mahust.
    Linna reservfondist on kümne kuu jooksul kasutatud kokku 27,5 miljonit krooni, kasutamata jääk on 12,5 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Disney toob Eestisse oma voogedastusteenuse
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
The Walt Disney Company voogedastusteenus Disney+ on alates suvest kättesaadav 42 uues riigis ja 11 territooriumil. Uute turgude hulgas on ka Eesti ja ülejäänud Baltikum.
Eestlased ostlevad aina julgemalt e-poodides
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Koroonapandeemia ajal on e-ostude maht hüppeliselt suurenenud, märgib Eesti Pank.
Päikeseenergia tootjate arv kolmekordistus ja kasvab veelgi
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.
Möödunud aastal kasvas taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia maht üle 15 protsendi, suurima osa taastuvenergiast andsid biomass, biogaas ja jäätmed ligi 60 protsendiga, kõige kiiremini kasvas aga päikeseenergia tootmise maht ja tootjate arv, teatas Elering.