Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Linnaeelarvesse laekus kümne kuuga 3,5 miljardit krooni

    2003. aasta üheksa kuuga laekus linnaeelarvesse 3507 miljonit krooni, mis moodustab 75% aastaks kavandatud eelarvetuludest.

    Eelarvelaenu arvestamata laekus kümne kuuga linnaeelarvesse 3037,6 miljonit krooni. Oktoobris laekus linnakassasse 332,7 miljonit krooni.
    Maksutulu laekus kümne kuuga 1,72 miljardit krooni ehk 80% eelarvesse kavandatust. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes laekus maksutulusid 149,4 miljonit krooni rohkem. Oktoobris laekus maksutulusid 218,9 miljonit krooni.
    Üksikisiku tulumaksu laekus kümne kuuga 1558,9 miljonit krooni, mis on 78,9% planeeritust. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on üksikisiku tulumaksu laekunud 157,2 miljonit krooni ehk 11,2% rohkem. Tulumaksu kasvu põhjuseks on keskmise palga ja maksumaksjate arvu kasv.
    Oktoobris laekus tulumaksu 186,6 miljonit krooni, mis on eelmise aasta oktoobriga võrreldes 22,4 miljonit krooni rohkem.
    Maamaksu laekus kümne kuuga 112,9 miljonit krooni, mis moodustab 91,8% eelarvesse planeeritust. Eelmise aastaga võrreldes on maamaksu laekunud 3,7 miljonit krooni rohkem. Reklaamimaksu on laekunud 22,3 miljonit krooni ehk 93,1% aastaks planeeritust. Eelmise aastaga võrreldes laekus tänavu kümne kuuga reklaamimaksu 2,1 miljonit krooni rohkem.
    Tänavate sulgemise maksu on laekunud 4,3 miljonit krooni, mis ületab eelarvesse aastaks planeeritud summa juba 1,3 miljoni krooniga. Parkimistasuna on eelarvesse laekunud 19,7 miljonit krooni.
    Tulusid varadelt laekus kümne kuuga 79,7 miljonit krooni, mis moodustab 62,3% planeeritust. Suurema osa laekumistest moodustab äriruumide üüritulu - 43,1 miljonit krooni.
    Vara müügist on laekunud 167,8 miljonit krooni tulu, sh oktoobris 19,8 miljonit krooni. Finantstulusid laekus kümne kuuga kolm miljonit krooni.
    Segatulusid laekus kümne kuuga kokku 41,5 miljonit krooni. Suurema osa segatulude laekumisest moodustavad laekumised teistelt omavalitsusüksustelt (25 miljonit krooni) ning riigilõiv (6,6 miljonit krooni).
    Omatulusid laekus kümne kuuga 407,8 miljonit krooni, mis moodustab 94,8% eelarvesse planeeritud laekumistest. Oktoobris laekus omatulusid 42,9 miljonit krooni.
    Riigieelarvest laekus kümne kuuga linnakassasse 615,5 miljonit krooni, mis moodustab 91,7% linnaeelarvesse planeeritud summast.
    Linnakassast maksti üheksa kuuga välja 3491,8 miljoni krooni, mis on 74,7% eelarve kulude mahust.
    Linna reservfondist on kümne kuu jooksul kasutatud kokku 27,5 miljonit krooni, kasutamata jääk on 12,5 miljonit krooni.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Iraani-Iisraeli konflikt lennutab nafta hinda Lootus intresside langetamiseks kahaneb
Hiljutine Iraani rünnak Iisraelile tähendab analüütikute hinnangul tõusu nafta ja kulla hinnale, reaktsioon aktsiabörsidel jääb hoolimata üksikutest suurematest kõikumistest pigem tagasihoidlikuks.
Hiljutine Iraani rünnak Iisraelile tähendab analüütikute hinnangul tõusu nafta ja kulla hinnale, reaktsioon aktsiabörsidel jääb hoolimata üksikutest suurematest kõikumistest pigem tagasihoidlikuks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Palgastatistika: pakkumised kasvasid 13%
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Töökuulutustes pakutav keskmine brutopalga vahemik oli esimeses kvartalis 1660–2244 eurot. See on 13% rohkem kui 2023. aastal samal ajal, näitab tööportaali CVKeskus.ee statistika.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.