Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti riigil puudub oma pikaajaline lihapoliitika

    Eesti riigil ei ole täna oma lihapoliitikat. Veterinaaramet on pahatihti erinevate suurtootjate lükata-tõugata. End maarahva huvide eest seisjaks pidavad Rahvaliidu saadikud annavad aga vaikse õnnistuse kondilihamassi jätkuvaks ja piiramatuks sisseveoks. Kõige tipuks ütleb põllumajandusminister avalikult välja lootuse, et ehk Läti riik ei kehtesta elussigadele kaitsetolle, vaid ainult sealihale, sest eks Läti tapamajad tahavad ju ka tööd
    Viimase tosina aasta jooksul pole Eesti riik teinud mitte midagi arvestatavat, mis parandanuks meie lihatootjate ja -töötlejate olukorda. Ei riiklikku tuge, ei märkimisväärset tegutsemist tollibarjääride murdmisel ega välisturgude avamisel, ei riiklikku mainekampaaniat. Kui midagi on üldse tehtud, siis on hästi usinalt tõlgitud ja tööstustele ette kirjutatud kõikvõimalikke euronormatiive.
    Täna turul tegutsevad suuremad lihatööstused on oma elujõulisust tõestanud kas omaenda töökuse või väliskapitali toetusel. 1992. aastal tegutses Eestis seitse lihakombinaati (Tallinn, Tartu, Võhma, Rakvere, Saaremaa, Pärnu, Paide ja Valga). Tänaseni tegutsevad neist kolm: Rakvere, Saaremaa ja Valga. Meenutagem, et Rakvere oli juba nõukogude võimu lõppedes oma aja Euroopa üks moodsamatest lihatööstustest.
    Iseseisvusaja algul tekkis hulganisti uusi lihatöötlemise ettevõtteid. Veel aasta tagasi oli neid üle 250, täna on säilinud tegutsevaid firmasid võib-olla 140 ringis. Euroopa Liidu hügieeninõuded ning tihenev konkurents peaks seda numbrit veelgi vähendama. Mis paraku viib ka paljude töökohtade kadumiseni maapiirkondades ning kohaliku loomakasvatuse järk-järgulise vähenemiseni.
    Lihatööstustest, mis alustasid 10-13 aastat tagasi tühjalt kohalt, on tänaseks arenenud arvestatavateks tegijateks Nõo, Võro Kommerts, Oskar, Filee, Vastse-Kuuste ja Arke.
    Valga Lihatööstus võttis pärast erastamist 1994. aastal suuna kaasaegseks lihatööstuseks, mis oleks ühtlasi võimalikult sõltumatu kõikvõimalikest kõrvalmõjudest. Selleks soetasime endale sigalaid ja isegi veisekasvatuse - hetkel kasvab meil farmides 15 000 siga ja 2 500 veist. See moodustab küll tööstuse vajadustest väikese osa, kuid sellega on alati võimalik arvestada.
    Samuti ehitas Valga Lihatööstus endale 1999. aastal ka jäätmetööstuse. Analoogse ehitamist Eesti riik alles planeerib Väike-Maarjasse. Viimase kuue aastaga oleme ehitistesse ja tehnoloogiasse ning toiduohutusse investeerinud üle 195 miljoni krooni, millest 36 miljonit on saadud SAPARD?i programmist. Nende investeeringute tulemusena on Valga Lihatööstusest saanud üks Balti riikide kaasaegsemaid lihatööstusi.
    Järgmise aasta maikuust muutub Eesti siseturg teiste Euroopa riikide jaoks avatuks ning ka Eesti ettevõtetel on võimalus minna Euroopasse õnne otsima. Kuna Eesti turg on väga väike, siis ei usu ma välisfirmade massilist sissetungi. Kuid huvilisi kindlasti leidub. Samas on raske ka Eesti lihatööstustel leida endale turgu Euroopas. Eestis ei ole paraku sellist spetsiifilist toodangut, mida teistes Euroopa riikides ei toodetaks ja mida sealne elanikkond ootaks oma toidulauale.
    Seega jäävad Eesti ettevõtted edaspidigi võistlema eeskätt kohaliku turu pärast. Kuigi välistada ei saa ka ime, et keegi lööb läbi Euroopas.
    Võib-olla kunagi suudetakse taas minna Venemaa turule, kuid sedagi ikka kõrgkvaliteetsete toodetega kaasaegses pakendis, mitte odava masstootega.
    Ja nüüd küsimus ? kas Eesti riik peaks ka järgmised tosin aastat passiivselt vaatama, mis kohalikul lihaturul toimub? Või oleks ikkagi mõistlik töötada välja mingi pikaajaline poliitika, kuidas kodumaiseid lihatootjaid ning lihatööstusi toetada. Igatahes Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooni kuuluvad seitse tööstust on selles küsimuses valmis tegema Eesti riigiga aktiivset koostööd.
    Autor: Elmut Paavel
  • Hetkel kuum
Peaasi, et silm säraks ja pirn põleks
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil isegi Toompeal antakse õelatele netikommentaatoritele sõnade seadmisel ideid, kulub prominentide julgustav eeskuju normaalse arutelukultuuri edendamisest hädasti ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Pindi näeb kinnisvaras virgumise märke
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.