Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Blairi-Partsu telg Euroopa võimuvõitluses

    Nüüd, mil "ajaloolisest" Tony Blairi ja Juhan Partsi ühisartiklist ?Laienev Euroopa vajab konkurentsi? mainekas ärimaailma väljaandes ?Financial Times? on möödas pisut üle kahe nädala, on huvitav vaadata, kuidas see mõjus.
    Et see ootamatust partnerlusest sündinud protestiavaldus kavandatava Euroopa Liidu (EL) tsentraliseeritud tööturu ja maksusüsteemi loomise vastu Briti parlamendi liikmetele pisut nalja tegi, pole mingi halb näitaja. Sealse parlamendi nahktoolides igavlevad rahvaasemikud ja lordid naeravad iga päev ja mistahes küsimuse üle. Neil on niisugune komme olla ka viletsas olukorras lõbusas meeleolus.
    Artikkel, ühisavaldus, resolutsioon, manifestatsioon, tähelepanujuhtimine või mistahes laiendiga iseloomustatav Suurbritannia ja Eesti peaministrite väljaastumine rahvusvahelises pressis oli igati omal kohal. Artiklis sisalduvad mõtted kajastavad otseselt meie praeguse valitsuskoalitsiooni neoordnungilisi (kreeka k neos ? uus; saksa k Ordnung ? kord) põhipürgimusi: esiteks hoida tööturg avatud ja mobiilne, et nii väheste kulutustega kui võimalik saavutada maksimaalne tööhõive, ja teiseks alandada makse ja teha seda oma tahtmist mööda ilma Brüsseli diktaadita.
    Ka Suurbritannia on samadel positsioonidel. Inglased pole ise kunagi olnud Euroopas teab mis tööotsijad. Kuid musta töö tegijaid on nad oma maale sajandeid sisse lasknud. Brüssel tahab tööturu kujunemist keskselt suunata ja see ei meeldi ei Londonile ega Tallinnale. Ka britid arvavad, et keda ja kui palju nende udusel saarel maksustada, pole sakslaste või prantslaste asi. Maksuküsimused on alati olnud ka Suurbritannias poliitikute valimiseelses võitluses omamoodi ärategemise vahend.
    Nii et pole siin naerda midagi. Eesti ja Suurbritannia seisukohad majanduse turgutamise põhipostulaatides langevad praegusel hetkel kokku. Ehkki Partsu-Blairi artikli vastukajad Euroopa pressis on olnud kesised, on märk siiski maha jäänud. Tallinna külastanud Rootsi välisminister Laila Freivalds juba arvaski, et maksude korraldamine peaks jääma iga Euroopa Liidu liikmesmaa kompetentsi, ehkki Põhjamaad on seni olnud meie liberaalse maksusüsteemi pärast pahased. Kui kõvasti pingutada, siis võiks Saksamaa ja Prantsusmaa liidrite äsjaseid väidetavaid ähvardusi EList loobuda ja oma telg moodustada seostada ka mõnede praeguste (sh Suurbritannia) ja enamiku tulevaste (sh Eesti) tahtmistega olulisi sotsiaalmajanduslikke küsimusi omapead otsustada. Nii et EL tippjuhtide kohtumise piduliku õhtusöögi ajal lauanaabrid olnud Parts ja Blair mõtlesid veiniklaasi tõstes välja päris hea enda tahtmiste teada andmise viisi aktuaalses EL võimuvõitluses. Eesti sai aga Briti saartel tähelepanu osaliseks, mis annab teada, et kuskil on riik nimega Estonia. Siim Kallas võetigi kohe ette Briti teleprogrammis Hard Talk, mis on igati kasulik reklaam ka meie ärimeestele.
    Mis puutub väljaastumise partneri valimisse, siis britid pole meile aegade jooksul eriti käru keeranud. Oli küll 1920. aastal juhus, kus briti kolonel Stephen George Tallents joonistas oma suva järgi rohelise pliiatsiga kaardile piirjoone Valga linna jagamiseks, kuid seegi aktsioon oli rohkem sõbralik, et aidata eestlastel ja lätlastel lahendada tüli selle linna pärast. Hiljem oli Inglismaa hea majanduspartner, ostes suure osa meie talupoegade võist, lihast, singist ja munadest ning tarnides vajalikke relvi ning masinaid ja seadmeid. Tänapäeval on see ehk pisuke probleem, et Suurbritannia on EL opositsionäär, kelle vastuseisude peale on ülejäänud põhimõtteliselt vilistanud, nagu meie valitsuskoalitsioonid käivad ümber aina kiheleva opositsiooniga. Suurbritannial on ELis umbes sama maine ja kaal, mis Keskerakonnal Eesti poliitilisel maastikul. Sisuliselt on mõlemad igati tublid, juhitud värvika liidri poolt, sõnakad, ideedest pakatavad ja suure sisemise põlemisega. Kuid sageli põlatud ja aina kritiseeritud.
    Igal juhul oli Briti-Eesti ühisartikkel uus kvaliteet meie välispoliitilistes aktsioonides. Nüüd peaks laskma pilgul ringi käia, et siinmail viimase 15 aastaga harjumuspäraseks saanud ühiskondlike kokkulepete, avalduste, resolutsioonide, protestide, avalike kirjade kommet ka Euroopas levitada. See on palju tegusam kaubamärk ja reklaamitrikk kui "Welcome to Estonia". Go, Parts, Go!
    Autor: Tiit Made
  • Hetkel kuum
Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”