Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Survemahutite tootjad püüdlevad Euroopasse

    Alates juunist 2002 kehtib Eestis surveseadmete ohutuse seadus, mis oma põhiolemuselt on sarnane surveseadmete tootmist ja kontrolli reguleeriva Euroopa Parlamendi direktiiviga 97/23/EC. Eesti on harmoneerinud kogu surveseadmete tootmise ja kontrolli reguleeriva seadustiku ELi omaga. Pärast Eesti ühinemist jõustub ka meil nimetatud direktiiv ja valitsus saab õiguse nimetada asutus, kellel on õigus teha surveseadmete tootmise järelevalvet ja väljastada toodangule CE-märk.
    Teravdatud tähelepanu ja seadustega reguleerimise alla kuuluvad igasugused erimahutid, mis on mõeldud mitmesuguste nii survega kui ka surveta ohtlike ainete hoidmiseks. Ohtlikud ained on ka vesi ja õhk, kui need rõhu all anumasse sulgeda. Survemahutid ongi praegu Eestis veel suhteliselt hell teema, sest nende valmistamisega on mitmed ettevõtted kätt proovinud, kuid nõutavat kvaliteeditaset ei ole laialdaselt saavutatud. Tööstusettevõtted aga vajavad mahuteid üha enam. Nii on euroliidu üldine põhimõte, et tootmisprotsessides kasutataks edaspidi näiteks elektriajamite asemel üha rohkem suruõhuga käitatavaid seadmeid. Viimane vajab kompressoritel põhinevat suruõhusüsteemi, kus varuõhk kogutakse surve all spetsiaalsetesse reservuaaridesse.
    Kuna survemahutid on nii oma funktsioonilt, mõõtmetelt kui ka töökeskkonnalt väga erinevad, siis on vaja hoolega jälgida kogu valmimise protsessi, konstrueerimisest lõppviimistluseni. Eriti olulist osa mängivad keevitusega seotud tegevused. Mahutite keevitajad peavad olema väga asjatundlikud, et keevitada ultraheli- ja röntgenikõlblikke keevisliiteid. Eestis on praegu terasetöötlejaid päris palju, kuid suhteliselt vähe on neid, kes suudavad toota ELi direktiivile vastavaid ja CE-märgiga varustatud survemahuteid. Üks selliseid on Tallinnas tegutsev AS Estanc, mis on valmistanud survemahuteid uue seaduse alusel poolteist aastat. Estanci spetsiaalmahutid on kasutusel näiteks Balbiino jäätisevabrikus, kolm suruõhumahutit on üles seatud Muuga sadamas jne.
    Estanc ASi tootmisjuht Tõnis Tuuder märgib ühe edu saladusena firma pikaajalist mahutivalmistamise kogemust ja tihedat koostööd nii Soome järelevalveorganiga Inspecta kui ka Eestis Tehnokontrollikeskusega. Juba üle aasta on Estanc oma tootmiselt ja järelevalveorganitelt nõudnud Euroopa direktiivist kinnipidamist. Palju abi on saadud ka Soomes müügiga tegeleva tütarfirma Estanc OY töötajalt.
    Estanc ASi tegevdirektori Vaido Palmiku sõnul osales ta esimese eestlasena juba 2001. aastal Soomes toimunud surveseadmete tootmise seminaril, sooritades PED-eksperdi eksami. Nimetatud seminar on tänaseni väheseid survemahutite tootmist käsitlevaid koolitusi.
    Soomes surveseadmete tehnilise kontrollimise ja nõuetele vastavusega tegeleva OY Inspecta inspektor Vesa Partanen kinnitab, et Estanci mahutid on kõrgel tasemel ja võivad piiride kadumisel kõikjal Euroopas läbi lüüa. ?Eesti mahutite valmistajate seisukohalt on riigi liitumisel Euroopa Liiduga kindlasti hea mõju, sest siis võivad nad müüa oma toodangut ühtsetel tingimustel kõikidesse euroliidu riikidesse,? märgib Partanen.
    Mahuteid paigaldava ASi Scanweld juhatuse esimees Rain Küttis iseloomustab Estanci mahuteid kui parimaid, mis kohapeal saadaval. ?Estanc on Eestis kindlasti üks paremini tehniliselt varustatud ettevõte survemahutite tootmise alal,? kinnitab Küttis. ?Nende tootmise kvaliteet vastab Põhjamaade standarditele, mis on hea eeldus Euroopas läbilöömiseks.?
  • Hetkel kuum
Olev Remsu: Eesti piir ja Hiina müür. Teeks äkki ise ühe leppe?
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Otsesuhted ja kokkulepped Hiinaga tundub midagi ilmvõimatut, kuid pragmaatiline diil oleks äkki meilegi lahendus, just julgeolekut silmas pidades, kirjutab kirjanik Olev Remsu.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Riik võtab reformideks 400 miljonit laenu
Euroopa Investeerimispank (EIB) ja rahandusministeerium sõlmisid 400 miljoni euro suuruse laenulepingu, et rahastada investeeringuid Eesti rohe- ja digireformidesse.
Euroopa Investeerimispank (EIB) ja rahandusministeerium sõlmisid 400 miljoni euro suuruse laenulepingu, et rahastada investeeringuid Eesti rohe- ja digireformidesse.