• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 19.11.03, 00:00

Survemahutite tootjad püüdlevad Euroopasse

Alates juunist 2002 kehtib Eestis surveseadmete ohutuse seadus, mis oma põhiolemuselt on sarnane surveseadmete tootmist ja kontrolli reguleeriva Euroopa Parlamendi direktiiviga 97/23/EC. Eesti on harmoneerinud kogu surveseadmete tootmise ja kontrolli reguleeriva seadustiku ELi omaga. Pärast Eesti ühinemist jõustub ka meil nimetatud direktiiv ja valitsus saab õiguse nimetada asutus, kellel on õigus teha surveseadmete tootmise järelevalvet ja väljastada toodangule CE-märk.
Teravdatud tähelepanu ja seadustega reguleerimise alla kuuluvad igasugused erimahutid, mis on mõeldud mitmesuguste nii survega kui ka surveta ohtlike ainete hoidmiseks. Ohtlikud ained on ka vesi ja õhk, kui need rõhu all anumasse sulgeda. Survemahutid ongi praegu Eestis veel suhteliselt hell teema, sest nende valmistamisega on mitmed ettevõtted kätt proovinud, kuid nõutavat kvaliteeditaset ei ole laialdaselt saavutatud. Tööstusettevõtted aga vajavad mahuteid üha enam. Nii on euroliidu üldine põhimõte, et tootmisprotsessides kasutataks edaspidi näiteks elektriajamite asemel üha rohkem suruõhuga käitatavaid seadmeid. Viimane vajab kompressoritel põhinevat suruõhusüsteemi, kus varuõhk kogutakse surve all spetsiaalsetesse reservuaaridesse.
Kuna survemahutid on nii oma funktsioonilt, mõõtmetelt kui ka töökeskkonnalt väga erinevad, siis on vaja hoolega jälgida kogu valmimise protsessi, konstrueerimisest lõppviimistluseni. Eriti olulist osa mängivad keevitusega seotud tegevused. Mahutite keevitajad peavad olema väga asjatundlikud, et keevitada ultraheli- ja röntgenikõlblikke keevisliiteid. Eestis on praegu terasetöötlejaid päris palju, kuid suhteliselt vähe on neid, kes suudavad toota ELi direktiivile vastavaid ja CE-märgiga varustatud survemahuteid. Üks selliseid on Tallinnas tegutsev AS Estanc, mis on valmistanud survemahuteid uue seaduse alusel poolteist aastat. Estanci spetsiaalmahutid on kasutusel näiteks Balbiino jäätisevabrikus, kolm suruõhumahutit on üles seatud Muuga sadamas jne.
Estanc ASi tootmisjuht Tõnis Tuuder märgib ühe edu saladusena firma pikaajalist mahutivalmistamise kogemust ja tihedat koostööd nii Soome järelevalveorganiga Inspecta kui ka Eestis Tehnokontrollikeskusega. Juba üle aasta on Estanc oma tootmiselt ja järelevalveorganitelt nõudnud Euroopa direktiivist kinnipidamist. Palju abi on saadud ka Soomes müügiga tegeleva tütarfirma Estanc OY töötajalt.
Estanc ASi tegevdirektori Vaido Palmiku sõnul osales ta esimese eestlasena juba 2001. aastal Soomes toimunud surveseadmete tootmise seminaril, sooritades PED-eksperdi eksami. Nimetatud seminar on tänaseni väheseid survemahutite tootmist käsitlevaid koolitusi.
Soomes surveseadmete tehnilise kontrollimise ja nõuetele vastavusega tegeleva OY Inspecta inspektor Vesa Partanen kinnitab, et Estanci mahutid on kõrgel tasemel ja võivad piiride kadumisel kõikjal Euroopas läbi lüüa. ?Eesti mahutite valmistajate seisukohalt on riigi liitumisel Euroopa Liiduga kindlasti hea mõju, sest siis võivad nad müüa oma toodangut ühtsetel tingimustel kõikidesse euroliidu riikidesse,? märgib Partanen.
Mahuteid paigaldava ASi Scanweld juhatuse esimees Rain Küttis iseloomustab Estanci mahuteid kui parimaid, mis kohapeal saadaval. ?Estanc on Eestis kindlasti üks paremini tehniliselt varustatud ettevõte survemahutite tootmise alal,? kinnitab Küttis. ?Nende tootmise kvaliteet vastab Põhjamaade standarditele, mis on hea eeldus Euroopas läbilöömiseks.?

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.07.24, 15:46
Eesti inimesed eelistavad suvel üha enam alkoholivaba õlut, siidrit või longdrinki
Käes on suur suvi ning põhiline puhkuste aeg. Ekslikult arvatakse, et soe suveaeg kipub paljudele eestlastele koos alkoholiga mööduma. Aastast aastasse on kasvanud aga just alkoholivabade toodete populaarsus ning seda mitte üksnes suvel, vaid üleüldiselt – kasvanud on nii alkoholivabade toodete hulk kui ka tarbijate nõudlus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele