Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aidata maksuametit sõjas ümbrikupalkade vastu?

    Arvame, et ausa konkurentsi nimel on vaja tegutseda kõigil osapooltel, mitte maksuametil üksinda. Oleme just seepärast soovinud maksuametiga koostööd teha.
    Arvame, et meil on liidus hea ülevaade oma valdkonnas tegutsevate ettevõtete kohta. Kogume kokku andmed ametlikest andmebaasidest (töötajate brutopalk) vastavas valdkonnas tegutsevate ettevõtete kohta ning edastame need maksuametile. Andmeid omavahel kõrvutades võib leida, kes võiksid olla ausad maksumaksjad ja kes potentsiaalsed ümbrikupalga maksjad.
    Oluline on kõrvutada sama profiiliga ning samas piirkonnas asuvaid ettevõtteid. Näiteks avatäidete puhul kohtasime erinevust brutopalgas isegi üle nelja korra. Kuigi väidetavalt peaks tööjõu liikumine madalapalgalisest ettevõttest kõrgemapalgalisse samas regioonis samasuguse kvalifikatsiooniga töötajate puhul algama juba 20-protsendilisest palgaerinevusest.
    Edasi valib maksuamet välja potentsiaalset kontrolli vajavad ettevõtted ning selgitab välja nende töötajate arvu, käibe- ja palganäitajad. Põhjendatud kahtluste korral saadetakse ettevõttele kiri, kus teavitatakse kahtlustest varjatud palkade maksmisest ning ettevõtte võtmisest maksuameti teravdatud tähelepanu alla, samuti kutsutakse ettevõtet üles oma maksudeklaratsioone kontrollima. Soov on teavitada ka töövõtjat võimalikest negatiivsetest tagajärgedest mittelegaalse palga saamise puhul.
    Arvame, et probleem on riigis suur ja sellest on tingitud ka teiste liitude ettevaatlikkus probleemi avalikul käsitlemisel. Esimese koostööd kajastava artikli ilmumispäeval helistasid kolme haruliidu esindajad, soovides ka oma liidus teemat üles võtta.
    (Ehitusmaterjali)tööstuses on olukord ümbrikupalkadega veel suhteliselt hea ja on mitmeid halvemas olukorras sektoreid (nt ehitus või kaubandus).
    Riik peaks ümbrikupalkade probleemile enam tähelepanu pöörama (nt parem ligipääs ettevõtete sotsiaalmaksete andmetele). Ka Äripäev saaks kaasa aidata, järgides meie juhatuse ettepanekut, et TOP-konkursside hindamise aluseks võiks olla ettevõtte töötajate brutopalk ja näiteks sektori ametlikust keskmisest allapoole jääv ettevõtte TOPi ei pääse.
    Ehitussektor pole ümbrikupalkade probleemis erand. Nagu kaubanduses on suured rahvusvahelised ketid ja tänava- ning turumüüjad, nii on ka ehituses suured ja väikesed. Samas on absurd väita, et kõik väikesed ja alltöövõtjad on sulid.
    Küll aga on inimlikult mõistetav, et maksuametil on lihtsam kontrollida suuremaid ettevõtteid kui väiksemaid. Eestis on keskmise ehitusettevõtte suuruseks 14 töötajat. Lihtsam on tulemuspalk teenida suurtest ettevõtetest. Näiteks leida mõni näpukas ja tulemus on sama, mis 20 väiksema ettevõtte kontrollimisel, kes tegutsevad Eesti erinevates kohtades.
    Samuti peab riik kui suurtellija lahendama mitmeid väidetavaid ümbrikupalkasid soodustavad asjaolusid. Niikaua kui riigihankekonkursi võidab odavaim pakkuja, ei näe ma võimalust väidetava probleemi vähenemiseks. Riik kui tellija ei osta teenust, vaid hinda. Seega saeb riik ise seda oksa, millel istub. Oluline on kõrvaldada põhjused, mitte lõputult võidelda tagajärgedega. Põhjuste kõrvaldamine ei ole kahjuks erialaliitude võimuses. Palju aastaid tagasi jäi meie algatus maksuameti poolt tähelepanuta. Kui riik tellib meilt sellist teenust, so maksuameti funktsioonide osalist ülevõtmist, oleme nõus ettepanekut kaaluma. Enne tuleb aga lahendada juriidilised küsimused protsessi läbiviimisel.
    Näiteks töötab Soomes Ehituse erialaliidus umbes 70 inimest ja riik on delegeerinud enamuse tehniliste jm ehitusega seotud küsimuste lahendamise erialaliidule ning maksab selle eest. Tõsi, maksude sissenõudmise delegeerimine oleks maailmas ilmselt ainulaadne. See on ikka riigi ülesanne.
    Laiemalt vaadates: Eesti on üks väike küla, kus elavad mõned inimesed. Teatud funktsioone ei suudeta Eestis kunagi täita inimeste vähesuse tõttu (ka maksuametis), delegeeritagu neid, kellele tahes. Pole ei inimesi ega raha.
    Siis tekibki küsimus: kas teatud maksude sissenõudmise ja administreerimise kulud on otstarbekad suhtes tuludega, mis maksude administreerimisel või sissenõudmisel saadakse?
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Baltikumi suurim elamusspordikeskus paneb Peetris uksed kinni
Tallinna külje all Peetris paneb uksed kinni seal kaheksa aastat tegutsenud elamusspordikeskus, kus on saanud erinevate ekstreemspordialadega tegeleda nii harrastajad kui professionaalid.
Tallinna külje all Peetris paneb uksed kinni seal kaheksa aastat tegutsenud elamusspordikeskus, kus on saanud erinevate ekstreemspordialadega tegeleda nii harrastajad kui professionaalid.