Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aidata maksuametit sõjas ümbrikupalkade vastu?

    Arvame, et ausa konkurentsi nimel on vaja tegutseda kõigil osapooltel, mitte maksuametil üksinda. Oleme just seepärast soovinud maksuametiga koostööd teha.
    Arvame, et meil on liidus hea ülevaade oma valdkonnas tegutsevate ettevõtete kohta. Kogume kokku andmed ametlikest andmebaasidest (töötajate brutopalk) vastavas valdkonnas tegutsevate ettevõtete kohta ning edastame need maksuametile. Andmeid omavahel kõrvutades võib leida, kes võiksid olla ausad maksumaksjad ja kes potentsiaalsed ümbrikupalga maksjad.
    Oluline on kõrvutada sama profiiliga ning samas piirkonnas asuvaid ettevõtteid. Näiteks avatäidete puhul kohtasime erinevust brutopalgas isegi üle nelja korra. Kuigi väidetavalt peaks tööjõu liikumine madalapalgalisest ettevõttest kõrgemapalgalisse samas regioonis samasuguse kvalifikatsiooniga töötajate puhul algama juba 20-protsendilisest palgaerinevusest.
    Edasi valib maksuamet välja potentsiaalset kontrolli vajavad ettevõtted ning selgitab välja nende töötajate arvu, käibe- ja palganäitajad. Põhjendatud kahtluste korral saadetakse ettevõttele kiri, kus teavitatakse kahtlustest varjatud palkade maksmisest ning ettevõtte võtmisest maksuameti teravdatud tähelepanu alla, samuti kutsutakse ettevõtet üles oma maksudeklaratsioone kontrollima. Soov on teavitada ka töövõtjat võimalikest negatiivsetest tagajärgedest mittelegaalse palga saamise puhul.
    Arvame, et probleem on riigis suur ja sellest on tingitud ka teiste liitude ettevaatlikkus probleemi avalikul käsitlemisel. Esimese koostööd kajastava artikli ilmumispäeval helistasid kolme haruliidu esindajad, soovides ka oma liidus teemat üles võtta.
    (Ehitusmaterjali)tööstuses on olukord ümbrikupalkadega veel suhteliselt hea ja on mitmeid halvemas olukorras sektoreid (nt ehitus või kaubandus).
    Riik peaks ümbrikupalkade probleemile enam tähelepanu pöörama (nt parem ligipääs ettevõtete sotsiaalmaksete andmetele). Ka Äripäev saaks kaasa aidata, järgides meie juhatuse ettepanekut, et TOP-konkursside hindamise aluseks võiks olla ettevõtte töötajate brutopalk ja näiteks sektori ametlikust keskmisest allapoole jääv ettevõtte TOPi ei pääse.
    Ehitussektor pole ümbrikupalkade probleemis erand. Nagu kaubanduses on suured rahvusvahelised ketid ja tänava- ning turumüüjad, nii on ka ehituses suured ja väikesed. Samas on absurd väita, et kõik väikesed ja alltöövõtjad on sulid.
    Küll aga on inimlikult mõistetav, et maksuametil on lihtsam kontrollida suuremaid ettevõtteid kui väiksemaid. Eestis on keskmise ehitusettevõtte suuruseks 14 töötajat. Lihtsam on tulemuspalk teenida suurtest ettevõtetest. Näiteks leida mõni näpukas ja tulemus on sama, mis 20 väiksema ettevõtte kontrollimisel, kes tegutsevad Eesti erinevates kohtades.
    Samuti peab riik kui suurtellija lahendama mitmeid väidetavaid ümbrikupalkasid soodustavad asjaolusid. Niikaua kui riigihankekonkursi võidab odavaim pakkuja, ei näe ma võimalust väidetava probleemi vähenemiseks. Riik kui tellija ei osta teenust, vaid hinda. Seega saeb riik ise seda oksa, millel istub. Oluline on kõrvaldada põhjused, mitte lõputult võidelda tagajärgedega. Põhjuste kõrvaldamine ei ole kahjuks erialaliitude võimuses. Palju aastaid tagasi jäi meie algatus maksuameti poolt tähelepanuta. Kui riik tellib meilt sellist teenust, so maksuameti funktsioonide osalist ülevõtmist, oleme nõus ettepanekut kaaluma. Enne tuleb aga lahendada juriidilised küsimused protsessi läbiviimisel.
    Näiteks töötab Soomes Ehituse erialaliidus umbes 70 inimest ja riik on delegeerinud enamuse tehniliste jm ehitusega seotud küsimuste lahendamise erialaliidule ning maksab selle eest. Tõsi, maksude sissenõudmise delegeerimine oleks maailmas ilmselt ainulaadne. See on ikka riigi ülesanne.
    Laiemalt vaadates: Eesti on üks väike küla, kus elavad mõned inimesed. Teatud funktsioone ei suudeta Eestis kunagi täita inimeste vähesuse tõttu (ka maksuametis), delegeeritagu neid, kellele tahes. Pole ei inimesi ega raha.
    Siis tekibki küsimus: kas teatud maksude sissenõudmise ja administreerimise kulud on otstarbekad suhtes tuludega, mis maksude administreerimisel või sissenõudmisel saadakse?
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Marek Kiisa nipid iduinvesteeringute valimiseks
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Riskikapitalifondi Nordic Ninja kaasasutaja Marek Kiisa rääkis InvesteerimisFestivalil, et idufirmade puhul on kõige tähtsam asutaja suutlikkus rasketes olukordades toime tulla ja vajaduse korral suunda muuta.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.
Soomlastelt Mandatumi ostnud Invalda siseneb Eesti turule
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.
Tänavu Sampo panga Mandatum kindlustuse Balti äride ostust teatanud Leedu varahaldur Invalda alustab pärast lubade saamist tänasest kindlustusäri Eestis, Lätis ja Leedus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.