Aidata maksuametit sõjas ümbrikupalkade vastu?

Arvame, et ausa konkurentsi nimel on vaja tegutseda kõigil osapooltel, mitte maksuametil üksinda. Oleme just seepärast soovinud maksuametiga koostööd teha.

Arvame, et meil on liidus hea ülevaade oma valdkonnas tegutsevate ettevõtete kohta. Kogume kokku andmed ametlikest andmebaasidest (töötajate brutopalk) vastavas valdkonnas tegutsevate ettevõtete kohta ning edastame need maksuametile. Andmeid omavahel kõrvutades võib leida, kes võiksid olla ausad maksumaksjad ja kes potentsiaalsed ümbrikupalga maksjad.

Oluline on kõrvutada sama profiiliga ning samas piirkonnas asuvaid ettevõtteid. Näiteks avatäidete puhul kohtasime erinevust brutopalgas isegi üle nelja korra. Kuigi väidetavalt peaks tööjõu liikumine madalapalgalisest ettevõttest kõrgemapalgalisse samas regioonis samasuguse kvalifikatsiooniga töötajate puhul algama juba 20-protsendilisest palgaerinevusest.

Edasi valib maksuamet välja potentsiaalset kontrolli vajavad ettevõtted ning selgitab välja nende töötajate arvu, käibe- ja palganäitajad. Põhjendatud kahtluste korral saadetakse ettevõttele kiri, kus teavitatakse kahtlustest varjatud palkade maksmisest ning ettevõtte võtmisest maksuameti teravdatud tähelepanu alla, samuti kutsutakse ettevõtet üles oma maksudeklaratsioone kontrollima. Soov on teavitada ka töövõtjat võimalikest negatiivsetest tagajärgedest mittelegaalse palga saamise puhul.

Arvame, et probleem on riigis suur ja sellest on tingitud ka teiste liitude ettevaatlikkus probleemi avalikul käsitlemisel. Esimese koostööd kajastava artikli ilmumispäeval helistasid kolme haruliidu esindajad, soovides ka oma liidus teemat üles võtta.

(Ehitusmaterjali)tööstuses on olukord ümbrikupalkadega veel suhteliselt hea ja on mitmeid halvemas olukorras sektoreid (nt ehitus või kaubandus).

Riik peaks ümbrikupalkade probleemile enam tähelepanu pöörama (nt parem ligipääs ettevõtete sotsiaalmaksete andmetele). Ka Äripäev saaks kaasa aidata, järgides meie juhatuse ettepanekut, et TOP-konkursside hindamise aluseks võiks olla ettevõtte töötajate brutopalk ja näiteks sektori ametlikust keskmisest allapoole jääv ettevõtte TOPi ei pääse.

Ehitussektor pole ümbrikupalkade probleemis erand. Nagu kaubanduses on suured rahvusvahelised ketid ja tänava- ning turumüüjad, nii on ka ehituses suured ja väikesed. Samas on absurd väita, et kõik väikesed ja alltöövõtjad on sulid.

Küll aga on inimlikult mõistetav, et maksuametil on lihtsam kontrollida suuremaid ettevõtteid kui väiksemaid. Eestis on keskmise ehitusettevõtte suuruseks 14 töötajat. Lihtsam on tulemuspalk teenida suurtest ettevõtetest. Näiteks leida mõni näpukas ja tulemus on sama, mis 20 väiksema ettevõtte kontrollimisel, kes tegutsevad Eesti erinevates kohtades.

Samuti peab riik kui suurtellija lahendama mitmeid väidetavaid ümbrikupalkasid soodustavad asjaolusid. Niikaua kui riigihankekonkursi võidab odavaim pakkuja, ei näe ma võimalust väidetava probleemi vähenemiseks. Riik kui tellija ei osta teenust, vaid hinda. Seega saeb riik ise seda oksa, millel istub. Oluline on kõrvaldada põhjused, mitte lõputult võidelda tagajärgedega. Põhjuste kõrvaldamine ei ole kahjuks erialaliitude võimuses. Palju aastaid tagasi jäi meie algatus maksuameti poolt tähelepanuta. Kui riik tellib meilt sellist teenust, so maksuameti funktsioonide osalist ülevõtmist, oleme nõus ettepanekut kaaluma. Enne tuleb aga lahendada juriidilised küsimused protsessi läbiviimisel.

Näiteks töötab Soomes Ehituse erialaliidus umbes 70 inimest ja riik on delegeerinud enamuse tehniliste jm ehitusega seotud küsimuste lahendamise erialaliidule ning maksab selle eest. Tõsi, maksude sissenõudmise delegeerimine oleks maailmas ilmselt ainulaadne. See on ikka riigi ülesanne.

Laiemalt vaadates: Eesti on üks väike küla, kus elavad mõned inimesed. Teatud funktsioone ei suudeta Eestis kunagi täita inimeste vähesuse tõttu (ka maksuametis), delegeeritagu neid, kellele tahes. Pole ei inimesi ega raha.

Siis tekibki küsimus: kas teatud maksude sissenõudmise ja administreerimise kulud on otstarbekad suhtes tuludega, mis maksude administreerimisel või sissenõudmisel saadakse?

Autor: ÄP