Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Osa kulusid võib pääseda erisoodustusmaksu alt
Riik kaotaks sellega umbes 50 miljonit krooni aastas.
Osapoolte sõnul on hariduskulude erisoodustusmaksust vabastamine eriti oluline, sest aastaks 2010 tahetakse jõuda nii kaugele, et vähemalt 15% töötegijatest saab koolitust. Praegu harib ennast vaid 5% töötajaist ning trend on langev.
Tööandjad ja ametiühingud on kokkuleppele jõudnud, et ettevõtte töö tagamiseks vajalikud tööandja kulutused töötajate transpordiks ettevõttesse, töötajate taseme- ja vabahariduslikule koolitusele ning töötajate tervise edendamisele ja parandamisele loetakse ettevõtluskuludeks ning ei kuulu maksustamisele.
Neist ettepanekutest esimene ? töötajate tööle ja tagasisõidutamise vabastamine erisoodustusmaksust ? kirjutati kolmapäeval, vahetult enne riigieelarve teise lugemise katkestamist järgmise aasta eelarvesse ka sisse.
?Täna, paraku, ei vasta tööjõud sellele, mida ettevõtja loodab ning ettevõtja on sunnitud koolitusse üsna suuri summasid panema, lisaks peab koolituskulude pealt erisoodustusmaksu maksma,? kommenteeris praegust olukorda sotsiaalminister Marko Pomerants.
Põhimõtteliselt toodab ettevõtja oma rahaga endale tööjõudu ning riik karistab teda selle eest erisoodustusmaksuga.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esinaine Kadi Pärnits ütles, et valitsus venitab sellega ega võta seda teemat tõsiselt. ?Rahandusministeerium ütles, et maksupoliitika seisukohalt pole see (maksuvabastus ?toim.) võimalik. Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit arvavad, et siinkohal peab maksupoliitika toetama üldist poliitikat, et see teabepõhine Eesti saaks ka tegelikuks,? rääkis Pärnits.
Eesti Tööandjate Keskliidu asedirektor Tarmo Kriis ütles, et nemad soovivad eelnõust kollektiivlepingu punkti välja jätta: ?Haridus peab olema kättesaadav kõikidele töötajatele, olenemata sellest, kas asutuses on sõlmitud kollektiivleping või mitte.?
Hansapangas personali arenduse ja koolituse eest vastutava osakonna juhataja Hels Mikkal ütles, et Hansapanga töötajatest omandab näiteks kõrgharidust üle 20 protsendi ning seni ei ole pank pidanud võimalikuks tasemekoolitusega seotud kulusid katta. ?Kui sellesisuline ettepanek vastu võetakse, tekib meil hea võimalus oma poliitika läbi vaadata ning otsustada kas, mil viisil ja mis määral tasemekoolitusega seotud kulud enda kanda võtta,? märkis ta.