Ülo Toomsalu • 21. november 2003 kell 6:01

PM: Ringhäälingunõukogu jättis venekeelse riigiraadio tehnika uuendamata

Ringhäälingunõukogu keeldus võtmast 18 miljonit krooni riigigarantiiga laenu, et uuendada suurima venekeelse jaama Raadio 4 tehnikat.

Eesti Raadio juhatuse esimehe Ain Saarna hinnangul vajab muukeelsete elanike hulgas kuulatavaim raadiojaam Raadio 4 viivitamatult rahasüsti, sest kümne tegevusaasta jooksul on raadiojaama aparatuur ning ajakirjanike tööruumid lõplikult oma aja ära elanud, kirjutab Postimees.

«Kui Raadio 4 kümme aastat tagasi avati, lubati meile, et ehkki esialgu jäädakse ajutistesse ruumidesse, hakatakse kohe ka uusi pindu ehitama, aga seda ei juhtunud,» rääkis Saarna.

Eesti Raadio juhtide ettepaneku võtta Raadio 4 probleemide lahendamiseks laenu lükkas ringhäälingunõukogu eile tagasi põhjendusega, et avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamist vaadatakse tervikuna ning ühele programmile riigigarantiiga laenu võtmine pole praegu otstarbekas.

Ringhäälingunõukogu esimehe Andres Jõesaare kinnitusel koguneb järgmisel nädalal nõukogu, kultuuri-, justiits- ja rahandusministeeriumi esindajatest koosnev töörühm, kes hakkab ette valmistama Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühendamist 2007. aastaks.

«See grupp peab välja töötama ka ringhäälinguorganisatsioonile vajaliku finantseerimisskeemi,» lisas Jõesaar.

Saarna arvates tuleks aga Raadio 4 küsimus lahendada kiiremini, sest alarahastamise tingimustes on ka venekeelset programmi tehtud amortisatsiooni ja kordussaadete arvelt.

Raadio 4 peatoimetaja Mari Velmeti sõnul ei edasta nad mitte üksnes venekeelset programmi, vaid pakuvad kuulata ka ukraina-, valgevene-, armeenia- ning siinsele juudi kogukonnale isegi jidishikeelseid raadiosaateid.

Olukorra teeb peatoimetaja sõnul keeruliseks ka see, et eelmisel aastal sai raadio riigilt toetust 7 miljonit krooni, tänavu oli see aga üksnes 6 miljonit krooni.

Hetkel kuum