Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Härrad rahvaliitlased, jätke reserv rahule!

    Rahvaliitlasest põllumajandusminister Tiit Tammsaar on tulnud välja ettepanekuga võtta järgmisel aastal raha riigi stabilisatsioonireservist.
    Äripäeva meelest tuleb sellest mõttest loobuda, sest reserv tagab Eesti majanduse stabiilsuse ning seda tohib kasutada vaid äärmuslikel juhtudel.
    Rahvaliit põhjendab reservi laialijagamist sellega, et Euroopa Liidus ei lähe meil seda vaja. ?Võib arvata, et järgmise kümne aasta jooksul ei juhtu midagi, milleks suurt reservi hoidma peaks,? märkis Tiit Tammsaar.
    Tegelikult vajab Eesti ka Euroopa Liidus reservi oma usaldusväärsuse kinnitamiseks ja majanduse stabiliseerimiseks. Reedel toimunud Äripäeva Eduka Arengu Foorumil viitas Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg, et Eesti valitsuse 4,4-miljardiline ja Eesti Panga 15-miljardiline reserv tasakaalustavad Eesti üht tõsisemat probleemi, jooksevkonto defitsiiti.
    Sõrg märkis, et jooksevkonto defitsiit on majanduse kiire arengu faasis paratamatu ja isegi vajalik. Kuid samal ajal on Eesti puhul oluline see, et võlgu ei ela mitte valitsus ja keskpank, vaid pigem ettevõtted ja eraisikud. ?Eesti riik pole pankrotis,? märkis keskpanga nõukogu esimees. Kui Eesti valitsus oma säästud nüüd kergemeelselt käiku laseks, tähendaks see loobumist ühest tähtsaimast stabiilsuse tagatisest.
    Mart Sõrg kordas ka vana tõde, et kasvuaastatel ei tohi säästude kallale minna. Reserv jäägu ajaks, kui riigil tõepoolest häda käes. Eesti riigil praegu häda käes ei ole, maksud laekuvad meil juba pikemat aega isegi oodatust paremini. Praegu pole põhjust seda 4,4 miljardit käiku lasta. Jagada jõuab alati.
    Stabiliseerimisreservi olemasolu on pikka aega ka rünnatud argumendiga, et Eesti riik nuumab sellega rikaste riikide majandusi. Täna on miljardid kroonid mahutatud Saksamaa, Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa võlakirjadesse keskmiselt 3,6-protsendilise aastaintressiga. Eesti raha seisab seega Eestile kasutult.
    Näiteks MicroLinki juhatuse esimees Allan Martinson ütles hiljuti Postimehes, et seega on need neli rikast Euroopa riiki meilt raha laenanud intressiga, mis on alla meie inflatsioonitaseme, ja mahutanud selle endale vajalikesse programmidesse. Martinson ja mitmed teised arvavad, et osa reservi raha võiks paigutada Eestisse. Kuid raha välismaale paigutamine pole muud kui riskide hajutamine. Rahvaliidu praegune otsus raha igapäevasteks kulutusteks alla neelata ei peegelda küll soovi riigi reservi paremini ja pikaajalise arengu heaks kasutada. Vastupidi, Rahvaliidu praegune soov läheneb sama partei hiljutisele säravale ideele võtta riigile kaela miljardite suurused laenud. Või kunagi samast seltskonnast tulnud originaalsele ettepanekule jagada põllumeestele krooni kattevara ? et mis see niisama seisab!
    On juba piisavalt kehv, et Rahvaliit venitab koalitsiooni kokku hoidvat kummi, et veenduda, kaugele see venib, enne kui lõhki plaksatab. Oma valimislubaduste eest seismine on iga partei kohus. Kuid ainult senikaua, kuni need lubadused ei ohusta riigi stabiilsust.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Andre Nõmm: kapitalism ei lakka rohepöörde tõttu olemast
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Investori nädal: LHV uus nimiväärtus, USA tööhõive määr on taastumas
LHV Groupi aktsiate nimiväärtuse muutmise tõttu täna LHV aktsiatega kaubelda ei saa. USA börsil on täna kauplemispüha.
LHV Groupi aktsiate nimiväärtuse muutmise tõttu täna LHV aktsiatega kaubelda ei saa. USA börsil on täna kauplemispüha.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Äripäeva värskeid artikleid saab taas lugeda
Tehniliste viperuste tõttu ei saanud Äripäev täna veebilehel avaldada uusi artikleid – Äripäev palub lugejate ees vabandust. Nüüdseks on probleemid lahendatud, veebidesse on üles läinud kõik seni ootel olnud artiklid ning jätkame uute avaldamisega.
Tehniliste viperuste tõttu ei saanud Äripäev täna veebilehel avaldada uusi artikleid – Äripäev palub lugejate ees vabandust. Nüüdseks on probleemid lahendatud, veebidesse on üles läinud kõik seni ootel olnud artiklid ning jätkame uute avaldamisega.
Teedefirma prognoosib taristuehitusse raskusi
Teedefirma Trev-2 kasvatas aastaga käivet pea kümnendiku võrra, suurenes ka kasum.
Teedefirma Trev-2 kasvatas aastaga käivet pea kümnendiku võrra, suurenes ka kasum.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.