Härrad rahvaliitlased, jätke reserv rahule!

Rahvaliitlasest põllumajandusminister Tiit Tammsaar on tulnud välja ettepanekuga võtta järgmisel aastal raha riigi stabilisatsioonireservist.

Äripäeva meelest tuleb sellest mõttest loobuda, sest reserv tagab Eesti majanduse stabiilsuse ning seda tohib kasutada vaid äärmuslikel juhtudel.

Rahvaliit põhjendab reservi laialijagamist sellega, et Euroopa Liidus ei lähe meil seda vaja. ?Võib arvata, et järgmise kümne aasta jooksul ei juhtu midagi, milleks suurt reservi hoidma peaks,? märkis Tiit Tammsaar.

Tegelikult vajab Eesti ka Euroopa Liidus reservi oma usaldusväärsuse kinnitamiseks ja majanduse stabiliseerimiseks. Reedel toimunud Äripäeva Eduka Arengu Foorumil viitas Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg, et Eesti valitsuse 4,4-miljardiline ja Eesti Panga 15-miljardiline reserv tasakaalustavad Eesti üht tõsisemat probleemi, jooksevkonto defitsiiti.

Sõrg märkis, et jooksevkonto defitsiit on majanduse kiire arengu faasis paratamatu ja isegi vajalik. Kuid samal ajal on Eesti puhul oluline see, et võlgu ei ela mitte valitsus ja keskpank, vaid pigem ettevõtted ja eraisikud. ?Eesti riik pole pankrotis,? märkis keskpanga nõukogu esimees. Kui Eesti valitsus oma säästud nüüd kergemeelselt käiku laseks, tähendaks see loobumist ühest tähtsaimast stabiilsuse tagatisest.

Mart Sõrg kordas ka vana tõde, et kasvuaastatel ei tohi säästude kallale minna. Reserv jäägu ajaks, kui riigil tõepoolest häda käes. Eesti riigil praegu häda käes ei ole, maksud laekuvad meil juba pikemat aega isegi oodatust paremini. Praegu pole põhjust seda 4,4 miljardit käiku lasta. Jagada jõuab alati.

Stabiliseerimisreservi olemasolu on pikka aega ka rünnatud argumendiga, et Eesti riik nuumab sellega rikaste riikide majandusi. Täna on miljardid kroonid mahutatud Saksamaa, Hollandi, Belgia ja Prantsusmaa võlakirjadesse keskmiselt 3,6-protsendilise aastaintressiga. Eesti raha seisab seega Eestile kasutult.

Näiteks MicroLinki juhatuse esimees Allan Martinson ütles hiljuti Postimehes, et seega on need neli rikast Euroopa riiki meilt raha laenanud intressiga, mis on alla meie inflatsioonitaseme, ja mahutanud selle endale vajalikesse programmidesse. Martinson ja mitmed teised arvavad, et osa reservi raha võiks paigutada Eestisse. Kuid raha välismaale paigutamine pole muud kui riskide hajutamine. Rahvaliidu praegune otsus raha igapäevasteks kulutusteks alla neelata ei peegelda küll soovi riigi reservi paremini ja pikaajalise arengu heaks kasutada. Vastupidi, Rahvaliidu praegune soov läheneb sama partei hiljutisele säravale ideele võtta riigile kaela miljardite suurused laenud. Või kunagi samast seltskonnast tulnud originaalsele ettepanekule jagada põllumeestele krooni kattevara ? et mis see niisama seisab!

On juba piisavalt kehv, et Rahvaliit venitab koalitsiooni kokku hoidvat kummi, et veenduda, kaugele see venib, enne kui lõhki plaksatab. Oma valimislubaduste eest seismine on iga partei kohus. Kuid ainult senikaua, kuni need lubadused ei ohusta riigi stabiilsust.

Autor: ÄP