Eestimaa Rahvaliit soovib maksukoormuse säilimist

Tegelikult on asi väga lihtne: Rahvaliit soovib, et üldine maksukoormus jääks paika, st otseste maksude alandamisest tekkiv riigieelarvesse laekuva raha vähenemine tuleb kuidagi kompenseerida. Ettepanekute hulgas ei ole sõnagi kapitalimaksu kehtestamisest.

Samuti on Rahvaliit rõhutanud, et riigieelarve peab olema euroopalikus mõttes tasakaalus ja laene tohib kasutada ainult riigi tulevikku suunatud investeeringuteks. See kõik on ühes demokraatlikus turumajanduslikus riigis iseenesestmõistetav ja võiks seda olla ka Eestis.

Kõigepealt tuleb aru saada sellest, et Rahvaliit pöördus eelmisel nädalal koalitsioonipartnerite poole palvega vaadata koalitsioonileping üle ning viia kooskõlla ühiskonna vajadused, riigieelarve võimalused ja koalitsioonilepingus välja pakutud lubaduste täitmise järjekord.

Tegemist ei olnud ähvarduste või väljapressimisega, koalitsioonilepingus on kirjas, et seda võib vajadusel täpsustada ning just seda Rahvaliit soovis. Partnerid reageerisid sellele ultimatiivse kirjaga, kus kästi 24 tunni jooksul oma kiri tagasi võtta või koalitsioonist kaduda. Täiesti jäeti tähelepanuta seegi, et Rahvaliit rõhutas vajadust võtta riigieelarve ja vanemahüvitise seadus vastu õigeaegselt.

Rahvaliit soovib koalitsioonilepingu tasakaalustatud täitmist. Rahvaliidu fraktsiooni ja ministrite tänasel (eilsel ? toim.) kohtumisel otsustati, et läbirääkimistel koalitsioonipartneritega jäädakse kindlaks nõudmisele säilitada üksikisiku tulumaksumäärana 26%.

2004. aasta riigieelarvesse nii senikavandatuga võrreldes enam laekuv ca 900 miljonit krooni suunatakse võimalikult laia Riigikogu-sisese konsensuse alusel ühiskonna valupunktide leevendamiseks (nt lastetoetused, õpetajate ja kultuuritöötajate palgad jne).

Rahvaliit on vastu maksukoormuse tõusule ega soovi sisse viia täiendavaid makse. Uute maksude kehtestamine on nende poliitiliste jõudude mure, kes tulumaksumäära alandamise kaudu soovivad viia riigieelarvest välja miljardeid kroone, mis ei võimalda täita koalitsioonileppe sotsiaalseid eesmärke.

Rahvaliit soovib tagada, et 2004. a riigieelarve võetakse vastu õigeaegselt ja vanemahüvitis hakkab kehtima 1. jaanuarist 2004. a.

Eestimaa Rahvaliidu pressiteated

Autor: ÄP