27. november 2003 kell 22:00

Eesmärk on suurendada ametiühingute mõju

Eesti Ametiühingute Keskliit on aprillis 2000 toimunud kongressist möödunud aja jooksul nii mõndagi saavutanud. Tänagi on EAKL 51 700 liikmega Eesti suurim mittetulundusühing. Hiljuti avaldatud Balti tööelu baromeetri tulemuste kohaselt on ametiühingusse kuulumine Eestis, erinevalt Lätist ja Leedust, viimastel aastatel kasvanud. Kui esimese kahepoolse kokkuleppe Tööandjate Keskliiduga sõlmis liit veebruaris 2001, siis tänaseks on nende arv jõudnud kuueni, sh kaks riigi tasandi laiendatud kollektiivlepingut, mis kehtestavad üleriigilise alampalga 2003. ja 2004. aastaks.

Arenguruumi jätkub: elu esitab ridamisi uusi väljakutseid ning täna toimuv EAKLi IV kongress võtab vastu keskliidu tegevussuunad järgmiseks neljaks aastaks. Et suureneks ametiühingute esinduslikkus, peab kasvama liikmete arv. Sihikindel organiseerimis- ja värbamistegevus aitab luua ametiühinguid seal, kus need täna veel puuduvad, samuti tõsta juba tegutsevate ühingute liikmelisust. Kõik see parandab ühtlasi ametiühingute positsiooni läbirääkimistel tööandjatega.

EAKLi jaoks on esikohal nüüdisaegsete ja tsiviliseeritud töösuhete edendamine lähtudes euroopaliku sotsiaaldialoogi põhimõtetest. Selles on tähtis roll kollektiivläbirääkimistel soodsamate palgamäärade kehtestamiseks.

Kollektiivlepingutega hõlmatus peab tänaselt 28 protsendilt jõudma märksa kõrgemale tasemele, see tuleb saavutada eelkõige harutasandi laiendatud kollektiivlepingute arvu suurendamisega. Nimelt võimaldab sektori/tegevusala tasand palkades tunduvalt paindlikumalt kokku leppida, fikseerida töötajate eri rühmade palgamäärad sõltuvalt kvalifikatsioonist jne. Õiglane ja läbipaistev palgakorraldus parandab töötajate motiveeritust ning suurendab tootlikkust.

Paraku esineb juhtumeid, kus tööandjate ühendus keeldub dialoogist. Lisaks ei pruugi läbirääkimised ka kõige paremini argumenteeritud palgataotluste alusel alati anda tulemust. Sellises olukorras on töötajatel täielik õigus oodata ametiühingutelt jõulisemat tegutsemist, mis avalduks sobiva aktsioonikava väljatöötamises ning teostamises.

Elu näitab, et töötajad on üha enam ja enam valmis toetama oma nõudmisi seaduslike survevahenditega alates pikettidest ja lõpetades tööseisakutega. Sellesse vahemikku jääb piisavalt palju mitmesuguseid võimalusi, näiteks piisab mõnikord probleemide tekitamiseks sellestki, kui töötajad hakkavad oma tööd tehes täpselt järgima kõiki juhendeid ja eeskirju.

Ametiühingute usaldusväärsuse tõstmiseks tuleb senisest tõhusamaks muuta töötajate õiguste kaitse ? ametiühingu liikmed vajavad kindlustunnet, et ükski juhtum, kui tööandja rikub töötaja õigusi, eirab seadusi või omavolitseb, ei jää seaduses sätestatud sanktsioonita.

Ametiühingute missiooni võib lühidalt kokku võtta nii ? veenda tööinimesi lihtsas tões: kui me üheskoos ei taotle paremat elu ja soodsamaid töötingimusi, ei tee seda meie eest mitte keegi. Mõistagi pole ühiskonnas valitsevate hoiakute muutmine kerge ülesanne, kuid püstitada tasub vaid ambitsioonikaid sihte.

Autor: Harri Taliga

Hetkel kuum