Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hollywoodi produtsent investeerib Eestisse

    BDG allkirjastas täna uue kobarkino rajamiseks lepingu firmaga InterCom Ltd, mille asutaja ja omanik on Hollywoodi filmiprodutsent Andrew G. Vajna.

    Intercomi asepresident Arpad Abonyi kinnitas, et investeeringuteks vajaliku rahaga probleeme ei ole, viidates seejuures Vajna ülimenukatele filmidele. Olgu öeldud, et Vajna on olnud produtsendiks selliste kassatükkide loomisel nagu kõik Rambo ja Visa Hinge seeriad, Evita, ning ka kaks viimast Terminaatorit. Kokku on tema produtsendi käe alla valminud ligi 50 mängufilmi.
    BDG ja InterComi leping näeb ette enam kui 60 miljoni krooni investeerimise uue kobarkino loomiseks täielikult uuendamisele minevas Sakala keskuses. BDG on osaline ka Sakala keskuse hoonestusõiguse konkursi võitnud ASis Uus Sakala.
    BDG juhatuse esimees Peeter Rebane keeldus samas avaldamast enda ja InterComi osalusprotsenti loodavas uues ettevõttes, viidates lepingu konfidentsiaalsusele. Rebane tõdes, et kobarkino rajamisel toetutakse eeskätt ikkagi InterComi investeeringule, kuid lisas, et ka BDG osaleb riskide võtmisel.1989. aastal asutatud InterCom (täisnimega International Communication Services Ltd) on Abonyi väitel edukaim kobarkinode opereerija Ida-Euroopas. Ka Euroopa Ida-osa esimene kobarkino on nende loodud ? 1996. aastal Budapestis. Lisaks Ungarile tegutsetakse samas vallas veel ka Rumeenias ja Horvaatias. Eestisse tulekut valmistati ette kaks aastat, ent siit on plaanis edasi areneda ka Lätti ja Leetu. Lisaks kinode opereerimisel tegutseb InterCom edukalt ka filmi-, video- ja DVD-levi alal.
    Oma kogemustele tuginedes pidas Arpad Abonyi Tallinna ja ka Eesti seni ainsat kobarkino, Coca-Cola Plazat liialt suureks. BDG ja InterComi projekt näeb ette 6-8 kinosaali loomise. Edu garandiks peetakse aga eeskätt seda, et rajatav kobarkino tuleb suurde meelelahutuskeskusesse ehk nn multipointi, kus külastajate arvu aitavad kasumlikes piirides hoida samas tegutsevad teater, diskosaalid, kohvikud, konverentsikeskus, kunstigaleriid, keegel ja muud sportimis- ning meelelahutusvõimalused. Lisaks loodetakse publikut koguda soodsate piletihindadega.
    Praeguste kavade kohaselt avab uus kobarkino uksed 2006. aastal, mil peab saama uue näo senine Sakala keskus ja valmima ka juurdeehitus.
    BDG senine projekt Sõpruse kino näol ei ole erilist kasumit tootnud ning see on kavas sulgeda, seda osaliselt seoses hoone müügiga uuele omanikule. Vaatamata InterComi asepresidendi vihjele suutis BDG senine ja ka tulevane konkurent kinorutul AS MPDE oma kolme kinoga ? lisaks CC Plazale on nende käes ka Kosmos ja Tartu Ekraan ? teenida 2002. aastal 97,1 miljoni kroonise käibe juures 12,4 miljonit krooni kasumit. BDG-l seni nii häid näitajaid ette näidata ei ole.
  • Hetkel kuum
Tarmo Virki: õpetajad, palun streikige varsti jälle
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
Kui talvel õpetajad streikima asusid, siis loodi hetkeks suurepärane võimalus praegust haridussüsteemi lammutama asuda. Sest olgem ausad, selleks on viimane aeg, kirjutab ettevõtja ja Äripäeva iduettevõtete teemaveebi FoundME.io juht Tarmo Virki.
USA riigivõlakirjade tootlus tõusis viie kuu kõrgeimale tasemele
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus tõusis teisipäeval viie kuu rekordtasemele, kuna turud hindasid ümber võimalusi, kui kiiresti võib Föderaalreserv sel aastal intressimäärasid langetada, kui võtta arvesse maailmamajanduse tugevnemise märke.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
FT: Venemaal miljardeid teeniv Austria pank reklaamis laienemisplaane
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raiffeisen Bank International, mis teenib poole grupi kasumist Venemaal ja Valgevenes, reklaamis end Venemaal suurte kasvuplaanidega.
Raadiohommikus: 5MIINUSE börsirämmarist ja kinnisvarast nii meil kui Hispaanias Uus võimalus: jäta küsimusi hommikuprogrammi külalistele
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.
Teisipäevane hommikuprogramm võtab fookusesse Äripäeva lugejate ja kuulajate kaks meelisteemat – investeerimise ja kinnisvara.