Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu põhiprobleem ei ole liikmete arv

    Riigikogu viis esimest koosseisu (1920-34) olid 100-liikmelised. Teine põhiseadus, jõustus 1934, kahandas seadusandjate arvu 50-le. Valimist tolle vabadussõjalaste põhiseaduse järgi siiski ei toimunud ja nii väikesearvulise parlamendi töökogemus Eestis puudub. Kolmas põhiseadus (jõustus 1938) muutis Riigikogu kahekojaliseks: esimeses 80, teises vähemalt 40 esindajat. Seitsmendast koosseisust (valiti 1992 neljanda põhiseaduse järgi) alates on Riigikogus 101 saadikut.
    Rein Taagepera teab (PM, 02.12.), et kõrge kirjaoskusega püsidemokraatlikes vaba- või kuningriikides, kus elanikke alla kuue miljoni, ?kehtib kuupjuure seadus: parlamendi suurus on kuupjuur rahvaarvust.? 101 mahub 10% täpsusega Eesti elanike arvu ja 5% täpsusega Eesti kodanike arvu. Riigikogulaste praegune kogus vastab nii meie parlamentaarsele traditsioonile kui ka kuupjuureseadusele. Sellegipoolest on korduvalt tehtud muutmisettepanekuid, millest valdav enamik lähtub põhimõttest: Small is beautiful.
    Kärbe säästaks kahtlemata maksumaksja raha. Samas on päevselge, et kahandamine ei toimu proportsioonis. Riigikogu liikmete arvu vähendamine 20, 30 või koguni 40% ei anna ligilähedaseltki sama suurt kokkuhoidu Toompeal. Lisaks ärgem unustagem Peterit ja tema printsiipe, Parkinsoni ja tema seadusi. Finantsvõit osutub ajutiseks, sest mida vähem seadusandjaid, seda enam vajavad nad abistajaid, seda endastmõistetavamalt tuleb nende töövõime säilitamiseks laiendada erisoodustusi.
    ?Vähem esindajaid pikemaks ajaks? ei ole võluvits, mis iseenesest tagaks, et valituteks osutuvad võimalikest parimad. Pigem kasvab oht, et Riigikogus kahaneb nende isikute määr, kes sobivad oma ettevalmistuselt, pühendatuselt ja moraaliomadustelt riiki juhtima. Probleem ei ole põhiseaduse IV peatükis sätestatud arvude muutmine. Mured on mujal. Kuidas parandada Riigikogu töö kvaliteeti ja panna riigikogulased käituma vastutustundlike volinikena, et kodanike ja nende esindajate vahel ületamatu lõhena haigutav võõrandatus oma riigist hakkaks ometi kord vähenema? Missuguseid juriidilisi ning eetilisi vahendeid rakendada, et (1) meie kõikide käekäigu üle otsustajate sekka satuks senisest rohkem kvalifitseeritud ning kõlbelisi isikuid, et (2) valitutel oleks sund valitutega pidevalt suhelda, et (3) Riigikogu lakkaks olemast mõnus erisoodustustega lisateenistuskoht?
    Rohtu, mis raviks kõiki hädasid, pole paraku olemas. Aga üht-teist annaks põhiseaduse kallale minematagi ära teha. Kas või kandidaatide nimekirjad. 1992. aastast ei ole teada ühtegi erakonda, kes oleks lähtunud pädevuseprioriteedist - ikka on esmatähtsaks peetud ülesseatu võimet hääli koguda või tema vajalikkust erakonnale. Kompensatsioonimandaadil võis olla teatud õigustus 90ndatel, kui täisdemokraatlikud valimised olid alles nii harjumatu asi, et erakonnad pidasid hädavajalikuks varem kindlaksmääratud järjekorranumbritega tulemust suunata.
    Täna on ülim aeg üle minna valija usaldamisele ehk lahtistele nimekirjadele ning kogu Riigikogu komplekteerimisele nende pingeridade järgi, mis moodustuvad valimisringkondades vastavalt saadud häälte arvule. Või pärigem: miks ei ole Eestis 12 aastaga suudetud kaotada ebamäärasust, mis valitseb saadiku kohustuste, ülesannete ning vastutuste ümber? Nende laiendatud õigusi teame. Aga mida on meil, valijatel, õigus riigikogulastelt eeldada, oodata, nõuda? Toompeal ei ela Jupiterid, kellele on rohkem lubatud kui härgadele. Sellegipoolest on kummijoonlaud seal too armastatud mõõdupulk, mille abil iseenda käitumist hinnatakse. Selge erapooletu sätestuseta on siiamaani säärased põhiseaduslikud mõisted nagu Riigikogu liikme tasu, muu riigiamet, piirangud muu töötulu saamisel. Ükskord peaksime nii kaugelegi jõudma, et Toompeale minek nõuab täistööpanust - kõikidelt valitutelt.
    Autor: Enn Soosaar
  • Hetkel kuum
Vootele Päi: Eesti väike seitsmik võib olla Brüsselis suur kaalukeel
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Euroopa lükkab jõulisema käigu sisse. Eesti kas osaleb ja teenib või vaatab ja imetleb, mistõttu eelseisvad eurovalimised on erakordselt tähtsad, kirjutab siseministri nõunik Vootele Päi.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.