Maksuamet nõuab sisse seaduslikud maksud

Maksuamet lähtub oma tegevuses rangelt vaid maksuseadustest, mis on ka ainsaks aluseks maksuotsustega juurde määratud maksusummade sissenõudmisel.

Maksuotsuste seaduse täitmata jätmisel pole maksuametil kedagi hilisemal vaidlustamisel võimalik kohtutes kaitsta. Ainult avalikustamisega ähvardamisele tuginedes tehtud sisutühjade maksuotsuste tegemisel ei nõustu aus ärimees suure tõenäosusega iial oma rahakotti miljonite võrra riigi kasuks kergendama.

Maksuamet ei nõustu seega Äripäeva reedeses juhtkirjas toodud väitega, nagu kasutataks ettevõtjatelt maksude kättesaamiseks ähvardusi konkreetsed juhtumid avalikuks tuua. Kui sellised juhtumid on siiski aset leidnud, on maksuametil maksumaksjaile tungiv palve informeerida sellest koheselt Maksuameti tippjuhtkonda.

Äripäev oli reedel ühele leheküljele mahutanud kaks vastukäivat mõtet. Ühelt poolt heidetakse maksuametile ette ärimeeste väidetavat hirmutamist avaliku näägutamise teel. Teisalt teeb ajaleht ettepaneku (suure tõenäosusega maksukorralduse seaduse) muudatuseks, mis just avalikustaks nendesamade näägutuste aluseks olevate ettekirjutuste sisu.

Maksuamet täitis käesoleva aasta augustis ettekirjutuse, mille tulemusel tekkis avalikkusel ligipääs maksuameti veebi-lehel oleva dokumendiregistri metaandmetele. Ettekirjutus täideti, ent hirmus, et maksuameti igapäevast tegevust hakatakse ära kasutama konkurentide mustamisel, tekib ebaterve olukord.

Äripäeva kaanelugu on seega dokumendiregistri pealkirjade avalikustamise tulemus. Raske on ette kujutada, milliseks ajujahiks läheb registris olevate dokumentide sisu täielikul avalikustamisel. Avalikuks tuleks suurema osa Eesti ettevõtluse kirjavahetus maksuametiga ning Eestis kaoks sel juhul maksusaladuse mõiste.

Tasub ehk meelde tuletada, et maksurevisjon ja selle tulemusel tehtud maksuotsus ei tähenda üheselt, et maksuotsuse adressaat on maksupettur. Tegemist võib olla maksude eksliku väärarvutusega, mõne nüansi arvestamata jätmine, vahepeal seadusterägastikus tekkinud muudatuste mittearvestamine jne.

Teine on lugu väärteo- ja kriminaalmenetlustega, mille käigus tehtavate otsuste avaldamist lubavad menetlusseadustikud, sel juhul aga on tegu juba ka isiku süülise tegevusega.

Autor: Aivar Pau