Putin kindlustab oma võimu

Välisanalüütikud leiavad, et selline tulemus on Venemaa majandusele ja börsile hea, sest Putini alustatud reformid jätkuvad. Poliitikas tähendab Kremli võimu tugevnemine aga demokraatlike jõudude lüüasaamist.

Äripäeva trükkiminekuks ei olnud valimiste tulemust veel teada, kuid kõik prognoosid ja küsitlused ennustasid edu Kremli-meelsele parteile Ühtne Venemaa. See on partei, mida toetab Putin ja mille peamine loosung on presidendi toetamine.

?Investorite seisukohalt on seda parem, mida suurem on (duumas) Kremli-meelne blokk,? ütles ajakirjale Economist Chris Weafer investeerimispangast Alfa Bank. ?Seda lihtsam on valitsusel oma tahtmist läbi viia.? Sama kinnitasid börsianalüütikud agentuurile Bloomberg.

Venemaa indeks RTS, mis on tänavu kerkinud 49%, võib valimiste järel kerkida veel 10?15%, ütles Londoni firma Schroder Investment Management analüütik Gabor Sitanyi, prognoosides 2004. aastal 20% tõusu.

?Makronumbrid on fantastilised,? ütles Moskva firma UFG Asset Management varahaldur Florian Fenner, ennustades 2004. a 30% börsitõusu.

Jukose juhi vahistamise ja tema vara arestimise, mis tõi oktoobris järsu börsilanguse, on paljud välisanalüütikud hinnanud valimiste-eelseks manöövriks ning üksikjuhtumiks, mis ei tähenda rünnaku algust eraomandi vastu. Mihhail Hodorkovski toetas avalikult opositsiooniparteisid ning oli Kremli üks häälekamaid kriitikuid.

Venemaa majanduses ootavad järge reformid, mis puudutavad energiamonopolide tükeldamist (UAE, Gazprom), pankade finantsaruandluse parandamist, armee, pensionisüsteemi, tervishoiu ja hariduse ümberkorraldamist. Samuti on plaanis lappida augud maksuseadustes, mis eelkõige puudutavad naftafirmasid. Väidetavalt võimaldasid need Jukosel viimase viie aastaga maksmata jätta 5 miljardit dollarit. Ka on Putin mõista andnud, et riigi roll majanduses peaks olema suurem ning ettevõtjad peaksid riigikassasse rohkem maksma.

Putini esimese ametiaja olulisemaid reforme oli tulumaksu alandamine 13%-le ning maa müügi seadustamine. Alates Putini võimuletulekust 1999. a on palgad Venemaal kahekordistunud ja majandus kasvanud keskmiselt 6,5% aastas. Inflatsioon on alanenud 10?11%-le. Venemaa jooksevkonto ülejääk on 9% SKTst peamiselt tänu 56 miljardi dollari suurusele kaubanduskonto ülejäägile. Keskpanga kulla- ja valuutareservid on kasvanud rekordilisele 68,1 miljardile dollarile. Maksutulud kasvasid 2002. aastal 1,73 triljonile rublale (58 miljardit dollarit), võrreldes 236 miljardi rublaga 1998. aastal. Oktoobris andis reitinguagentuur Moody?s Venemaa võlakirjadele esmakordselt investeerimisjärgu reitingu.

Võrreldes Boriss Jeltsini viimaste valitsusaastatega, kus vahetus viis peaministrit, on Putin taganud ka poliitilise stabiilsuse, ehkki käivad kuuldused, et valimiste järel vahetab Putin peaministri välja. Mingi demokraat Putin aga ei ole ? duumavalimiste eel on kõik võimupartei olulisemad rivaalid eesotsas kommunistide ja liberaalidega kõrvale tõrjutud.

Putini edasistest plaanidest pole suuremat teada, kirjutas Economist, ?kuid uue duumaga saab ta kõik, mis tahab?. Kui Kremli-blokk kogub 2/3 häältest, võib kõne alla tulla ka konstitutsiooni muutus ja Putini ametiaja pikendamine.

Lõplikud valimistulemused selguvad 19. detsembriks.