Haldusteenuse hind pöördub tõusu suunas

Teise optimeerimise võimalusena jäetakse tegemata osa lubatud töödest. Näiteks pannakse ühe kinnisvarahalduri valitsemise alla 20?30 objekti, mis võimaldab halduril igaühega neist tegeleda vaid kuni paar tundi nädalas.

Kuna pakutava haldusteenuse säästuhinnad vajalikku ajapühendust ei võimalda, puudub tegelikkuses teenusel sageli ka soovitud kvaliteet. Lahendusena peaksid kinnisvaraomanikud hakkama hindama ja väärtustama kvaliteetset haldusteenust, millega paratamatult kaasneb mõningane hinnatõus. Vastasel korral ületab omandi väärtuse vähenemine madalakvaliteetse haldusteenuse tellimiselt saadava kokkuhoiu.

Haldusteenuse omahind kujuneb järgnevalt.

- Üks kinnisvarahaldur suudab maksimaalse koormusega hallata kuni 10 keskmise suurusega kinnisvaraobjekti. Selline koormus võimaldab ajaliselt pühendada igale hoonele ligi 2 päeva kuus, mis on minimaalselt vajalik. Kvalifitseeritud halduri palk on kuus 12 000 krooni netosummana. Seega kulub arvestuslikult igale hoonele ainuüksi halduri töötasu maksmiseks koos maksudega ca 2 100 krooni kuus.

- finantsteenusele (raamatupidamine + kuluarvestus) kulub keskmise objekti kohta tööjõukulu ca 1 100 krooni kuus

- ettevõtte üldkulud (juhtimiskulud, müügikulud, kontorikulud, sekretär, koolitus, transpordikulud, sidekulud jms) peaksid üldlevinud praktika kohaselt jääma ca 35% piiresse ettevõtte käibest ehk samasse suurusjärku otseste tööjõukuludega. Kokku ühe objekti kohta seega ca 3 200 krooni kuus.

- Teenindus- ja konsultatsiooniäri kasumlikkus peaks pikemas perspektiivis jääma vahemikku 25%?30% käibest. Seega arvestuslikult 2 100 krooni kuus objekti kohta.

- Summeerituna kujuneb seega haldusteenuse põhjendatud hinnaks ca 8 500+käibemaks ehk ligi 10 000 krooni kuus keskmise haldusobjekti kohta.

Autor: Kalle Norma