Parkimistüli kombib Falcki ja Tallinna linna suhteid

Tallinna ja Falcki (2000. aastani ESS Eesti) partnerluse järjepidevust pole mõjutanud erinevad võimuliidud linnatüüri juures. Veelgi enam, turvafirmaga seotud spetsialistid on eri aegadel kuulunud ka linnavalitsuse koosseisu.

Samal ajal on linn sõlminud Falckiga ja teiste Urmas Sõõrumaaga seotud firmadega lepinguid, mille täpset hulka ja mahtu ei tea keegi.

1999. a kevadel tuli ESSi juhatuse liikme kohalt transpordi ja ehituse valdkonna abilinnapeaks keskerakondlane Arved Liivrand. Sama partei esindajana asus 2002. a novembris abilinnapea kohale Aivar Pärna, kes oli enne Falck Lääne-Eesti juhataja ning ühtlasi ka Minu Vara Lääne juhatuse ning ESS Grupi juhatuse liige.

?Võin täiesti julgelt öelda, et see on teie spekulatsioon,? kommenteeris Liivrand küsimust toonase olukorra kohta, mis annab võimaluse teda seostada kahel toolil istumisega. Abilinnapea Pärna pidas juttu kahel toolil istumisest absurdseks, sest ta polnud ega ole Falcki aktsionär, vaid oli selle firma palgatöötaja. Lisaks ei kuulu parkimise valdkond tema vastutusalasse.

Teistpidi vahetas ametikohta koonderakondlane Heigo Kaldra, kes samal ajal Liivrannaga linnavalitsusest lahkudes asus juhtima ESS Kinnisvarahooldust ehk hilisemat Minu Vara, mis erastas osa Tallinna majavalitsustest.

Kaldra sõnul sai ta koha Minu Varas personalifirma korraldatud konkursi kaudu. Ta lisas, et Falckiga ta oma abilinnapea valdkonnas (rahandus) kokku ei puutunud: ?Ega see Minu Vara pole Falckiga rohkem seotud kui kaudselt läbi ühe omaniku.?

Turvafirmaga seotud isikuid jätkus linna murede lahendamiseks ka mujale. 1997 sai korrakaitsespetsialistina sihtasutuse Tallinna Korrakaitse Fond nõukogu liikmeks ESS Grupi juhatuse esimees ja suuromanik Urmas Sõõrumaa. Tegemist on Tallinnale kuuluva sihtasutusega, mis sai alates 1999. aastast lepingupartneriks Falcki gruppi kuuluva Alarmteci, kellelt linn rendib selle sügiseni videovalveteenust. Seda hinna eest, mis ületab märgatavalt valvesüsteemi enda maksumuse, kirjutas Delovoje Vedomosti 28. jaanuaril. Algselt konfidentsiaalseks kuulutatud ja pealinnale kokku 20 miljonit krooni maksma läinud teenuslepingu lõppemine tänavu 15. novembril on ?kõigile suureks kergenduseks?, kui kasutada linnavalitsuse pressiesindaja hiljutisi sõnu.

Sõõrumaa ütles, et ei mäleta korrakaitsefondi tegemistest suurt midagi ? tegemist oli hambutu fondiga. Kui fondi juht lisakaamerate paigaldamiseks turvafirmaga lepingu ka sõlmis, oli tegemist ikkagi linnavalitsuse sõlmitud lepingu lisaga. Sõõrumaa lisas, et järgib alati tava, mille kohaselt lahkub lepingu osapoolega seotud isik asja otsustamisel ruumist.

Videovalve lepingu sõlmimise ajal oli Alarmteci juhataja Alar Vasemägi, kes oli hiljem Falck Eesti avalike teenuste divisjoni juhataja, kui Tallinn sõlmis turvafirmaga parkimislepingu ? seegi taas konfidentsiaalne. 2001. aasta lõpus oli Vasemägi ainsa eraettevõtte esindajana linnaametnike kõrval ajutise komisjoni liige, mis töötas välja parkimise 2002.?2005. aasta laiema arengukava. Vasemägi kinnitusel tegeles komisjon linna liikluskorraldusega laiemalt ning mingeid hankeid ette ei valmistanud.

Praeguse linnavalitsuse avalike suhete direktori Allan Alaküla sõnul oli Falcki osalemine töögrupis mõistetav, sest arengukava väljatöötamise ajal korraldas parkimist Tallinnas juba Falck. Selgituseks tuleb öelda, et Falck korraldas parkimist alates 2000. aastast ja lepingu sõlmis Jüri Mõisa linnavalitsus.

Kuid toona oli parkimiskontroll veel linna liikluskorralduskeskuse teha ja riigihange nii selle tegevuse kui ka ühistranspordi piletikontrolli ja taksoveo kontrolli eraettevõtte kätte andmiseks toimus 2002. aasta suvel.

Sel riigihankel on oma varjuküljed. Kõigepealt blufiti volikogus eelnõu seletuskirjas parkimiskontrolli erakätesse andmine kasulikuks, näidates seniseid kulutusi oluliselt suuremana, teavitas Postimees 18. aprillil 2002. Hankel osalenud kahest pakkujast kvalifitseerus kolmeaastaseks lepinguks Falck Eesti pakkumine maksumusega 59,15 miljonit krooni.

Praegu tahab linn muuta endale kahjuliku lepingu tingimusi, kaaludes ka kokkuleppele mittejõudmise korral alternatiivina hiljuti loodud munitsipaalpolitseid, mida saaks nii parkimise korraldamise kui ka kontrollimise töös rakendada.

Seda, kui palju Falckil on üldse lepinguid Tallinna linnavalitsuse ametite ja asutustega, pole keegi kokku lugenud ? ei linnavalitsus ega ka turvafirma. Falcki avalike suhete juhi Indrek Lindsalu sõnul on tegemist üksiklepingutega ning ettevõttel puudub vajadus nende lahterdamiseks: ?Turvateenuseid osutame enamikule Eesti ettevõtetest ja asutustest, sealhulgas Tallinna munitsipaalasutustele koolide ja lasteaedadeni välja.?

Parkimistulu üle nurisev Tallinn tahab muuta lepingut Falckiga, kes samas ei soovi oma teenistuse vähenemist.

Kolme aasta eest Falckiga sõlmitud parkimiskorralduse leping pole toonud Tallinnale oodatud tulu, mistõttu linn tahab muuta oma osakaalu laekuvas parkimistulus suuremaks.

Kokku on linn kolme aastaga teeninud 35,9 miljonit krooni ehk kolm korda vähem plaanitust.

Falck alustab läbirääkimisi jäigalt positsioonilt, sest ei soovi teenitava protsendi (45%) vähenemisel oma kasumit kaotada.

Turvafirma väitel ei lase muutuv parkimiskord ettevõttel korralikult tööd teha ja raha koguda.