Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ka meie oma inimesed võiksid rohkem ja odavamalt reisida

    Diskussioon, kas Eestil oleks vaja iga hinna eest saada siia odavlennufirmasid või mitte, on mõneti ühekülgne. Asja tuum tundub olevat, kas turistid siia tulevad või mitte ja kui palju neid tuleb, palju nad raha toovad ja kellele toovad. Hoopis tähelepanuta on jäänud, millised võimalused reisimiseks selline odavlennufirma eestlastele endile looks.
    Me arvame ikka ja jälle, et Eesti ongi maailma keskpunkt. Muidugi on tore, et paljud turistid ? ükskõik, mis teid pidi ? meid üles leiavad. Aga Euroopa ja maailma mõistes elame me pärapõrgus. Nii Eesti ettevõtluse kui ka kodanike silmaringi seisukohalt on äärmiselt oluline meie võimalus maailmas ringi reisida.
    Kui üks firma soovib alustada tegevust (eelkõige eksporti), on möödapääsmatu, et tuleb reisida, et kohtuda võimalike tarnijate, klientidega ning koguda infot, mis mujal toimub. Paraku on see nii, et Eestist nina välja pistmiseks peab juba jõukas olema, mitte seda alles planeerima. Seetõttu peab alati mõtlema, mis sellise ärireisi võimalik kasu on.
    Eelkõige reisib tegevjuht, siis mõned spetsialistid, kui enam üldse muidu ei saa, aga alati ainult hädavajalikkuse piires. Seda võimalust, et müügimehed käiks riigist riiki ja hoiaks kätt pidevalt pulsil, nagu see olema peab, saavad endale lubada juba jõukad ja väljakujunenud firmad. Võib oletada, kuidas laieneks Eesti ettevõtete võimalused, kui saaks lennata ca 35 euro eest, et külastada äripartnereid ja sihtturge. Enam ei lendaks ainult need, kes selle privileegi või positsiooni välja on teeninud, vaid võetaks kaasa ka noorem kolleeg; spetsialistid külastaks partnerfirmasid, vahetaks kogemusi; laieneks silmaring.
    Näiteks ühe Hollandi firma müügimees võib käia kliendi juures Inglismaal või Hispaanias mõnekümne euro eest, minna hommikul ja tulla õhtul tagasi. Selleks, et Eestist külastada Hispaania klienti, tuleb mitte ainult mitu päeva varuda, vaid maksta ka kopsakat piletiraha, lisaks elamise ja komandeeringu eest. Suur hulk odavalt reisivaid inimesi tagab, et lennuliiklus on piisavalt tihe ja paindlik ja seetõttu võiks tõepoolest ennustada lendamise plahvatuslikku kasvu. Elu on lühike, aeg kallis.
    Kui ettevõtlusest kaugemale vaadata, siis võib igaüks kergesti ette kujutada, kuhu ta kõik reisiks, kui see nii kallis poleks. Käia nädalavahetusel Vahemere ääres või minna vaatama mõnda kultuurisündmust või -väärtust, ilma et see vajaks pikka säästuplaani, ajavaru ega maksaks tervet varandust. Kuidas see mõjuks meie kodanike silmaringile, haritusele, konkurentsivõimele, tööjõu taastumisele, stressile ja ühiskonna avatusele tervikuna? Selleks, et jõukas sakslane saaks Vahemere äärde või Briti saartele, ostab ta lihtsalt odava lennupileti. Selleks, et Eestist seda teha, peab kõigepealt lendama suhteliselt kallilt kuhugi Kesk-Euroopasse ja sealt edasi ehk õnnestub nutikamatel mõne odavlennu peale saada. Mitte väga jõukas eestlane peab kulutama kõvasti rohkem võimaluse eest siit urkast nina välja pista. Kui sattuda Frankfurti lennujaamas viimase hetke pakkumiste osakonda, mis terve halli enda alla võtab, siis näed, milliseid võimalusi maailm pakub ja kui odavalt. Vaene eestlane peab enne sinna saama. Elu on ebaõiglane.
    Mõni näpunäide. Kui on näiteks plaanis väikese seltskonnaga (6?8 inimesega) Euroopasse rännata, siis sõites autoga Riiga ja alustades Ryanairiga lendu sealt, võib kokku hoida 12 000?20 000 krooni seltskonna peale. Kolm tundi autosõitu on selle kõrval tühiasi. Mida selle rahaga muud teha, teab igaüks ise.
    Küsimus ei ole ainult rahas mõõdetav. Eesti võiks olla võrdselt muu Euroopaga elamisväärne koht ja eestlane võimalustelt võrdne lääne pool elava liidukaaslasega. Me oleme harjunud, et kõik laevad üle Soome lahe käivad selle järgi, et soomlastel oleks siia mugav tulla. SAS ja Finnair ei vaevu eestikeelseid ajalehti pardal pakkuma. Aga nii laevad kui ka lennukid ei vea ainult turiste ja eestlasel on reiskirg veres juba sajandeid. Oleks vaid võimalusi.
  • Hetkel kuum
Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Krüptobörs Binance läheb USA reeglite eiramise eest kohtusse
USA järelevalveorgan CFTC andis maailma suurima krüptobörsi ja selle juhid Chicagos kohtusse kauplemisreeglite pikaajalise eiramise eest.
USA järelevalveorgan CFTC andis maailma suurima krüptobörsi ja selle juhid Chicagos kohtusse kauplemisreeglite pikaajalise eiramise eest.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Nädala raadiohitid: teekond finantsvabaduseni ja USA panga kokkuvarisemine
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.