Nõukogude ajal korraldas üritust ettevõtte palgal olnud spordimetoodik, hiljem ametiühing ja üritusturundusosakonna töötajad.

Algusaastast peale on vastlapäeva peetud õigel päeval ning ürituse keskseks ettevõtmiseks on olnud reesõiduvõistlus eraldi arvestuses mees- ja naiskondadele. Võistlus ise on lihtne: kaheksa naist või kuus meest peavad võimalikult kiiresti suure hobureega mäest alla sõitma ning seejärel ree mäe otsa tagasi vedama, selgitas ettevõtte pressiesindaja Ruth Roht. Enamikul juhtudel on võistkonnad komplekteeritud osakondade baasil.

Hiljem, Salvo kelkude tekkimisega lisandus Rohu sõnul ka individuaalne pikima liu võistlus.

Palju aastaid pidas Kalev vastlapäevavõistlusi Silikaadi bussipeatuse juures Pärnu maantee ääres. Kui sinna istutati puud, koliti pisut kaugemale, Järve metsa.

Sel aastal pidid kalevlased aga muutunud asukoha tõttu vaatama välja uue sobiva mäe hiljuti rajatud tehasehoone lähistel. Kuivõrd Põrguväljal on väga tasane pinnas, osutus sobivaimaks mäeküngas Jüri gümnaasiumi kõrval.

Mäest allalaskmine ei ole ära jäänud ka nendel aastatel, kui pole olnud piisavalt lund. Selleks puhuks konstrueerisid kommivabriku nutikad mehed Salvo kelkudele alla rattad ning pikima liu võistlust peeti tehase territooriumil asfaltkattega kaldteel. Viimati oli selline vastlapäev 2002. aastal.

Pärast mäelkäiku on Kalevis traditsiooniliselt söödud hernesuppi ja vastlakukleid. Päris alguses tehti seda vabriku punanurgas, hiljem sööklas ja uuemal ajal ettevõtte muuseumis, tänavu aga uue tehase sööklas.

Programmis on olnud veel rahvatantsude õppimine, rahvakommete tutvustamine, lihtsamad osavusmängud ja -võistlused. Rohu sõnul on iga aasta püütud midagi uut ja põnevat välja mõelda, üllatusi pakkuda, et pidu ei hakkaks inimesi tüütama.

Ürituse eelarve on olnud suhteliselt tagasihoidlik, kuivõrd läbiviijateks on oma ettevõtte töötajad. Regi on Kalevil juba aastaid, samuti Salvo kelgud. Vastlapäeval on esinenud Kalevi koostööpartnerid, nagu Kalevi kammerkoor, rahvatantsuansambel Savijalakesed, samuti erinevate muuseumide töötajad.

Kõik, kel vähegi võimalust, on ka mäele tulnud.

Kolm põhjust, miks ettevõtted ei korralda talvepäevi. Esiteks on odavam teha üks üritus suvel, mil see on klassikaliselt oodatud ja paigas.

Teine põhjus on see, et kui suvel on võimalik suurt hulka inimesi telkidesse või kämpingutesse majutada, siis talvel sellist ekstreemsust üldjuhul ette ei võeta.

Kolmas põhjus on aga see, et jõulude ja aastavahetuse tõttu on puhkepäevi rohkelt ja seetõttu pole firmajuhtidel suurt huvi tööväliseid üritusi teha.