ASi KredEx juhataja Maive Rute sõnul ei ole nende ettevõttes MSN ega AOL Messenger otseselt keelatud, kuid majasiseseks kommunikatsiooniks neid ei kasutata.

?Olen ise kasutanud MSNi ja AOLi eelkõige siis, kui vestluspartnerid on mitmel maal laiali ning MSN tuleb odavam ja tõhusam kui telefonikonverents. Igapäevaseks firmasiseseks suhtluseks ta minu arvates ei sobi, sest on erinevalt e-postist tähelepanu- ja ajakulukas,? selgitab Rute.

Rute leiab, et väga tüütu on oodata, kuni vestluspartner oma sõnumit sisse toksib, ning paratamatult hajutab selline ooteseisundis olek tähelepanu. Samuti on MSNi ja AOLi raskem kasutada neil inimestel, kellel on tihe kohtumiste ja nõupidamiste graafik. ?Minu arvates on MSN ja AOL eelkõige isikliku suhtluse vahendiks ning töökeskkonnas kasutatavad piiratud juhtudel. Vestlusseanssidel rippuv töötaja pole efektiivne, keha istub küll arvuti ääres, aga vaim lehvib kuskil mujal ringi,? lisab Rute.

ASi Invicta juhatuse liige Harry Käärik ütleb, et MSN Messenger on nende firmas kasutusel olnud üle kolme aasta ja on kokku lepitud, et tööajal on kõik põhikohaga töötajad MSN Messengeris kättesaadavad. ?Kasutame seda põhiliselt lühiteadete vahetamisel,? selgitab Käärik. ASi Baltika personalijuhi Madis Läntsi sõnul on ettevõttes suhtumine suhtlustarkvara kasutamisesse neutraalselt tolerantne.

?Suhtlustarkvara kasutatakse nii suhtlemiseks firmasiseselt kui ka koostööpartnerite vahel mitteformaalselt,? väidab Länts. ?Kuigi mind isiklikult suhtlustarkvara kasutamine mingil määral häirib, siis senini ei ole ükski juht suhtlustarkvarast probleemi tõstatanud.?

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse IT haldusosakonna juht Riho Oks leiab, et suhtlustarkvara on võimalik käsitleda töövahendina ja mõttega töö juures olemine sõltub siiski rohkem muudest asjadest.

?Kuna messenger?i kasutatakse täna juba asutustes mitteametlikuna üsna laialt, siis on õige aeg püüda asja ühtlustada. Suhtlemise jäik keelamine ei pruugi olla kõige õigem viisks,? sõnab Oks.