Kvoodimüügist Eestis rahaveskit ei saa

Tänase seisuga on Eesti riik üks väheseid, kes Euroopa Liidus 1. jaanuarist käivituvast heitmekoguste ehk saastekvootidega kauplemisest juba kindla tulunumbriga arvestab. 2005. aasta riigieelarves on omanikutuluna Eesti Energia heitmekoguste müügist kirjas 97 miljonit krooni. Kas see raha läheb ka keskkonnasäästliku energiatootmise arendamiseks, seda ei osanud keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan Gromov öelda. ?Otsest kitsendust ELi direktiivis selle raha kasutamise kohta ei ole.?

Tööstusettevõtetest ei prognoosi ka lubjakivi ja dolomiiditooteid valmistav AS Nordkalk ohtrat kvoodi müüki. ?Kole ausalt tegime, arvutasime täpselt vajaduse nelja ahju jaoks,? ütles firma keskkonnaspetsialist Raul Eenpuu.

Kvootide müügi asemel on firma vaikselt lootnud, et välismaised omanikud Eestis tootmist laiendavad, möönis Eenpuu, kui kuulis, et Nordkalki lubjadivisjoni juht Tarmo Tuominen on seda Soome Kauppalehtile juba maininud. Äripäevale ütles Tuominen, et Eesti on kindlasti üks väga hea alternatiiv, kus tootmist laiendada. ?Muidugi on parem tootmine viia riiki, kus kvoote saab tasuta, Soomes peame ostma,? ütles Tuominen. ?Kõik sõltub aga turust, konkreetseid plaane veel ei ole.?

Ehitusmaterjalide tootja Optiroc Fibo ExClay tehase juht Eero Randla põhjendas Optiroci saastekvoodi kahekordset kasvu kolme aasta jooksul ärisaladusega, mis on seotud firma arenguga. ?Kvootidega äritegevus ei olnud eesmärk,? ütles ta, mööndes, et kvootide müügist siiski kindlasti uus äriobjekt saab.

Kõige suurema kvoodi saaja ja tõenäolisem müüja Eesti Energia püüab samuti suure teenimise väljavaateid pisendada. Eesti Energia keskkonnaspetsialist Tõnis Meriste ütles, et ühelt poolt pole teada, mis kvoot turul maksma hakkab, teisalt on majandus kosunud ja Eesti enda tarbimine tõuseb. Samuti tahab firma suurendada eksporti. ?Kõigepealt katame tootmise vajaduse, mis üle, läheb müüki,? ütles Meriste.

Ettevõtjate hinnangul jätab kvootide riiklik jaotuskava Eesti Energiale lahedalt kasvuruumi ega ängista otseselt ka teisi ettevõtteid.

Euroopa Liidus 1. jaanuarist käivituv heitmekogustega kauplemine peab motiveerima ettevõtteid vähendama õhusaastet, mis põhjustab kliima soojenemist.

Süsteem ise vaevalt enne 2005. a teist poolt paika saab, ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan Gromov. Ent juba on turul ülepakkumise oht, mille vältimiseks EL liikmesriikide kvooditaotlusi kärpis, Eestil näiteks 12,5% ja Lätil isegi 29%. Poola kvoot on veel lahtine.

Eeltehingutes on saastekvoodi hind kõikunud 13,4 eurost 6,4 euroni, liikudes viimasel ajal 8,5 euro lähistel. Algselt ennustati kvoodi hinna tõusu 15?25 eurole tonn, nüüd ei välista Deutsche Bank hinna varisemist 5 eurole.