Pilti seinale riputades selgus, et puudu jäi paar 40 mm pikkust kruvikest. Lähema rauapoeni oli vähemalt 5 km ning sinna sai seepärast trolli ja trammiga. Pealegi võis kauplus juba kinni olla. Tuli minna lähimasse supermarketisse, kuhu oli ligikaudu 700 m. Hiljem selgus, et asjata.

Teel läks mõte tahtmatult sellele, et market on ilmselt hektarise pinnaga ? seega tavalisest krundist oma kümme korda suurem. Kuna krundilgi võis mõni asi vahel lootusetult kaotsi minna, muutusin rahutiks ? kuidas siis leida tillukest kruvi mitu korda suuremalt maa-alalt. Keskus ise oli tulvil ostjatest. Kõik näisid teavat, mis tarvis ja kust seda leida. Nagu oligi karta, esimese kolme-nelja minutiga ei õnnestunud kruvidele jälile jõuda. Niikaugele, kui silm ulatus, polnud silmapiiril ka ühtegi teenindajat. Küll aga möödus juba mitmendat korda turvamees, kes püüdlikult teeskles mittemärkamist. Loomulikult ei saanud see kuidagi mõjuda julgustavalt. Veel mõne viivu pärast sugenes piinlikkus ? pärale jõudis murelik eneseteadvustus, et kui kõik ümberringi paistsid saavat, mida soovivad ? seega kruvide tabamatus sai tingitud olla vaid isiklikust küündimatusest. Lõpuks tuli tühi ostukorv oma kohale ase-tada ja võimalikult tähelepandamatult väljuda.

Kruvide hankimine väikekauplusest ja pildi ülesseadmine lükkus tahes-tahtmata järgmisesse hommikusse. Resignatsioonile lisandus veel mõte, et nähtavasti on väikeses kinos vähem krõpsude krõbinat, väiksemas kohvikus üldse õdusam ja pisemas majas rahulikum elada. Gigantismil on muidugi oma matemaatiline piirväärtus ? üks asi kõigil aladel. Ainult et see oleks ka siis antud ala lõpp. Säärane ajastu ei pruugigi väga kaugel olla.