Versace provokatiivne luksus

Helsingi disainimuuseum, kuhu on Londonist Versace näitus üle kolinud, avab uksed hommikul kell 11. Suuremat tungi ei tundu olevat, sellel hetkel, kui mina enne avamist ukse juurde jõuan, külmetab ja ootab seal kõigest kümmekond moe- ja disainifriiki.

Näitusele kutsuval plakatil on seksikalt liibuvas kuldsete ornamentidega kaunistatud siidiselt läikivas pükskostüümis Linda Evangelista, kaelas massiivne kuldkee ja jalas kuldkingakesed. Versace stiili kohta on nii mõnelgi korral öeldud, et see kõigub kusagil kit?i ja elegantse luksuse piirimail. Versace armastas nimelt väga kulda, kalliskive, metalli, erilisi kangaid ja eksootilisi mustreid. Seda kõike sellises koguses ja vormis, mida lihtsad, tagasihoidliku meelelaadiga inimesed ilmselt vabatahtlikult ei kasutaks.

Donatella Versace, Gianni Versace õde ja samuti moelooja, on kunagi väitnud, et loomulikku ilu võib võrrelda kartuliga. Tema meelest ei ole tavalises kartulis midagi ilusat. Seega ? Versace maailmas on ilus mitte tavaline, vaid kuldmuna. Mis on soovitavalt kaunistatud kalliskividega. Donatella arvates peavad riided olema seksikad. Donatella oli tihti ka esimene, kes venna väljamõeldud rõivaid enda peal katsetas.

Oluline osa Versace loomingust on pidulikud õhtukleidid. Neid kleite armastavad kuulsad, rikkad ja ilusad naised, kes soovivad endale tõmmata tähelepanu. Tänaseni mäletatakse näiteks Briti modelli Elizabeth Hurley seljas olnud musta kuldsete haaknõeltega kaunistatud kleiti, mida ta kandis 1994. aasta kevadel Londonis filmi ?Neli pulma ja üks matus? esilinastusel. Hurleyl oli filmiga vaid nii palju pistmist, et ta oli Hugh Granti, filmi ühe peaosatäitja elukaaslane. Aga kleiti tema seljas mäletavad kõik. See on läinud moeajalukku kui See Kleit. Et Versace kleit ei olnud juhus, näitab kas või see, et Hurley kordas sama trikki viis aastat hiljem ? seekord filmi ?Notthing Hill? esilinastusel. Versace punast kleiti kandes jättis Hurley varju filmi peaosatäitja Julia Robertsi. Suuresti tänu sellele, et Hurley kleit oli palju seksikam kui Robertsi oma.

Versacet ehk siis seksikat luksust ei näe pimedal ja külmal põhjamaal just sageli. Huviliste voor disainimuuseumi uksest Helsingis pole küll eriti tihe, kuid see-eest järjekindel.

Üritan ette kujutada, mis tunne võiks olla, kui kannad kuulsat sifoonist d unglikleiti. Seda, mis valmis aastal 2000 ja mida on nimetatud mitteametliku tiitli aasta kleit omanikuks ning mille kandmise au oli poplaulja Jennifer Lopezil. Hm, kuidas sobiks mulle see läbipaistvate palmimotiividega kehakate, mille ainsaks kinnituseks on kõhul olev briljantpross. Või helesinine, ohtrate kalliskividega kaunistatud printsess Diana õhtukleit?

Muuseumi ülakorruse ruumid ongi täis pidulikke õhtukleite, teatrikostüüme (Versace armastas väga ooperit ja balletti), pulma- ja ballikleite, masstoodangus olnud kuldnööpidega kostüüme ja nahkjakke.

Küsimus, mis on see, mis paneb inimesi Versace loomingust vaimustuma ja riiete eest sadu tuhandeid välja käima, saab näitusel kõndides tasapisi vastatud. Kuld, kalliskivid, pitsid, siid ja nahk on kõigi riiete puhul sulatatud täiuslikku vormi. Põnevad materjalid, mis ei ole need, millena nad esmapilgul tunduvad. Siid, mis on polüuretaani kasutades muudetud kummisarnaseks. Nahk, mis näeb välja nagu siid. Metall, mis näeb välja nagu hõbedaselt sillerdav maonahk. Näituse giid selgitab, et Versace üks suuri kirgi oli mäng materjalidega. Nagu ka inimeste taluvuse piiridega. Hiiglaslikud ristid seksikal õhtukleidil. Nahkjakk piduliku õhtuülikonna juures. 18. sajandi Vahemere maade ornamentika kõrvuti leopardinahkse siidimustriga. Sadomasohhismi maailma must nahk, pandlad ja rihmad õhtukleidil. Kullast needid sabakuue all käiva vesti küljes...

Näituselt lahkudes ja halli Helsingit enda ees nähes tekib paratamatult küsimus: miks on meie ümber nii vähe sära? Miks me oleme otsustanud olla nii tagasihoidlikud? Kuidas oleks paari briljandireaga kleidiservas? Või kuldnööpidega kasukal?

Üks Gianni Versace lemmikmotiive oli Medusa pea ? sümbol, mis mõnede uskumuste kohaselt peaks kaitsma kurja saatuse eest. See on sümbol, mis kehastab ilu, kuid see ilu on nõiutud, see köidab ja ühtlasi ajab segadusse. Gianni Versace hukkus õnnetult palgamõrtsuka käe läbi 15. juulil 1997 oma Miami villa ees.