Kellele on vaja veel üht prügilat?

Eestis on üks ettevõte, Ragn-Sells, kes on avalikkusele ennast esitlenud igati keskkonnasõbraliku ja rohelisena. Oma sõnade kinnituseks on nad oma autod ja logogi roheliseks värvinud. Kuid nende tegevust jälgides tuleb kangesti meelde see vana loosung ?Käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi?.

Nüüd on nad võtnud nõuks rajada Eestisse veel ühe prügila. Ise nad nimetavad seda küll uhkesti Loode-Eesti Jäätmekeskuseks, kuid ega nimi sisu muuda. Käesolevas kirjatöös üritakski uurida, et kellele seda nn jäätmekeskust ikka tarvis on.

Ragn-Sells on jäätmekeskusest avalikkusele kõneldes maininud, et olemasolev Tallinna Prügila vajab konkurentsi, sest vastasel juhul viimane dikteerib monopolina liigselt jäätmeturgu. Sõnade järgi muretseksid nad justkui konkurentsi puudumise pärast. Samas selgub nende tegudest, et konkurents ei huvita neid põrmugi, kui mängus nende endi kasu. Kunda ja Haapsalu inimesed on nad monopolistlike lepingute abil sidunud enda teenindusega ning kui sealsed elanikud soovisid valida soodsamat jäätmekäitlusteenust, said nad Ragn-Sellsist kurje kirju, mis selgitasid, et neil tuleb virisemata olla Ragn-Sellsi klient edasi, muidu tulevad sanktsioonid.

Ragn-Sells on väitnud, et uue prügila rajamine aitaks langetada prügi ladestamise hinda Tallinnas. Tegelikkus on aga selline, et jäätmevoogude jagunemine kahe prügila vahel tähendab ilmselgelt hinnatõusu, sest tehtud investeeringud tuleb katta vähenenud jäätmemahtude eest saadava rahaga.

Veel on Ragn-Sells rääkinud, et uut prügilat oleks tarvis justkui Loode-Eestile. Uue prügila võimalikke asukohti vaadeldes ei saa kuidagi aru, et jutt käiks Loode-Eesti jäätmete ladestamise probleemi lahendamisest, sest valitud asukohad on nn tegelikust Loode-Eestist liiga kaugel. Sellisest loogikast lähtuvalt võiks planeeritav uus Kagu-Eesti prügila tulla Laguja asemel hoopis Jürisse.

Oma eesmärgi saavutamiseks on mindud nii kaugele, et vallale, kes nõustub vajaliku tüki maad eraldama, ollakse valmis isegi ?präänik? andma. Näiteks lubatakse remontida ära mõni valla teelõik ja teha sellele isegi valgustus. Raha tuleb uue prügila eelarvest. Pole vaja olla geenius, et aru saada ? prügila eelarvest saab tulla raha vaid ühe tee remondiks/ehituseks ja selleks on nimelt prügila sissesõidutee. Seega hakkavad sellel kenal, remonditud ja valgustatud teel vurama ööpäev läbi rasked veoautod ning vallaelanikel sinna suurt asja pole. Kangesti meenutab Manhattani saare ostmist klaashelmeste eest. Samas, kui uue prügila rajamine siiski otsustatakse, oleks kohalikul omavalitsusel igati loogiline kuulutada välja konkurss, sest võib-olla on teisigi asjast huvitatuid, kes oma kogemuste ja oskustega võiksid uut prügilat hallata veelgi efektiivsemalt, kui seda on kavandanud praegused soovijad.

Aga lõpuks keskkond? Äkki on keskkonnale kasulik veel ühe prügila rajamine?

Tallinna Prügila on rajatud arvestusega, et suudab vastu võtta linlaste prügi järgneva 40 aasta jooksul. Kui arvestame, et tulevikus suureneb oluliselt jäätmete taaskasutus, siis on tõenäoline, et see aeg pikeneb veelgi. Seega keskkonna seisukohalt lähtudes pole kindlasti praegu tarvidust muuta 100 ha kaunist Eestimaad prügimäeks.

Kellele siis ikkagi on tarvis seda uut prügimäge? Tundub, et ainult sellele ühele ettevõttele ? Ragn-Sellsile. Ja seda üldsegi mitte selleks, et olla veelgi keskkonnasõbralikum, vaid lihtlabaseks rahateenimiseks. Rahateenimiseks keskkonna arvel.

Autor: Argo Luude