Arengufondi loomisega teeks Eesti lõvihüppe

Meie strateegia eesmärk oli saavutada 2006. aastaks euroopalik finantseerimise tase ? teadus- ja arendustegevuse kogukulutused peaksid küündima aastas 1,5%-ni SKTst.

2000. aastal käivitatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on teinud mahukat tööd, aga kõik selle kaudu rahastatud projektid ei toeta sisulist innovatsiooni ja kiirelt kasvavate tulevikuprojektide äratundmine pole selle fondi peamine ülesanne. Paraku oleme seisus, kus riigieelarvest eraldatud summadega püüame strateegiat ellu viia, aga erakapitali osalusprognoos strateegia elluviimisel on olnud tegeliku katteta.

Tuleb leida uus hüppelaud. Praeguse valitsusliidu leppes välja pakutud riskikapitali mudel on heade tulemuste saavutamiseks liiga algeline. Pole mõtet rahvuslikust tulust suurt summat lihtsalt välja tõsta, maandamaks eraettevõtjate riske, mille võtmise mõttekusest ei tea avalikkus midagi. Mõtet on luua terve süsteem uue organisatsioonikultuuriga. Arengufondi finantseeritakse sinna paigutatud põhikapitali tootlusest tulevatest vahenditest. Seejuures tagatakse põhikapitali säilimine.

Põhikapital ise moodustuks Eesti Telekomi riigi käes olevatest aktsiatest. Nii saab riigi osaluse Telekomis panna Eesti tulevikku teenima ka ilma, et peaks aktsiaid müüma.

Isamaaliidu koostatud ja täna Riigikogu hääletusel teiste parteide toetust ootava arengufondi seaduseelnõu kohaselt peaks fond olema avatud ka muule rahale ? nii erakapitali osalusele kui võimalusel riigi tagastamatule toetusele. Kuid kindlasti ei saa fondi moodustada üksnes riigieelarvelisest toetussummast, mis paneks selle ripnema valitsuse iga-aastase eelarveotsuse lõa otsa.

Fondile tagatud rahast saaks fondi ümber koondunud ajupotentsiaali abil nn tark raha, mis liitub algatustega, millel on mõte sees. Arengufond ei tohi olla lihtsalt nurgas seisev rahakott. Selle juurde peaks olema koondatud suur hulk rahvuslikku ja rahvusvahelist tarkust.

Käes on aeg teha Eesti erakondade üksmeelne pingutus meie ühiskonna uueks tehnoloogiliseks arenguhüppeks, nii et teadus- ja arendustegevuse rahastamismahud avaliku sektori ja eraettevõtete ühistegevuses tõesti tunduvalt tõuseksid ja Eesti viiks omalt poolt Lissaboni protsessi eesmärgid ellu.

Uut fondi saab luua vaid kõigi erakondade koostöös. Kutsun kõiki Eesti poliitilisi parteisid ühinema nn Tallinna protsessiga uut tüüpi arengufondi ellukutsumiseks. Sellest peab saama tõeline ?lõvihüpe?.