Õige keelekasutus takistab partneri peibutise allaneelamist

Esimene vale reaktsioon peibutisele on enesekaitsmine. Näiteks: ?Kuulge, mina olengi selle ala professionaal. Mul on täielik otsustusõigus!? Teine reaktsioon, mis näitab, et oleme peibutise alla neelanud, on vastusüüdistamine: ?Teil pole mingit õigust nii väita! Mis see minu naiseks olemine siia puutub?? Samuti on mõttetu hakata vaidlema. See näitab, et olemegi oma rajalt kõrvale langenud.

Õige käitumine on peibutis jätta tähele panemata. Seejärel juhtida jutt kindlalt rööbastele tagasi küsimusega: ?Kas teie märkus puudutas antud pakkumise suurust?? Sellega läheme kohe tagasi pakkumise sisu juurde, jättes kõrvalise märkuse alla neelamata.

Kõnes ei väljenda me end väga täpselt ja rääkides jätame lausetesse tühimikke, mida saab mitmeti tõlgendada. Läbirääkimistel on oluline küsida täpsustavad küsimusi, et vältida vastaspoole bluffimist või meile heidetud peibutisi. Keelel on kahjuks omadus kustutada, moonutada ja üldistada infot.

Kasulik on küsida täpsustavaid küsimusi, kui vastaspool jätab jutu segaseks. Väga raske on bluffida, kui iga ebamäärase väite peale küsida konkreetselt, mida sellega mõeldi.

Ebamäärasus võib tekitada palju segadust, sest inimestel on samast mõistest erinevad arusaamad. Mõlemad poole võivad arvata, et jõudsid koostöö osas kokkuleppele, ja hiljem hakatakse teineteist süüdistama, et me ju rääkisime teisiti! Seetõttu peavad pakkumised olema konkreetses keeles ja üheselt mõistetavad.

Meeles tasub pidada, et keeldlausete kasutamisel on vastupidine mõju. Kui tahad, et keegi kindlasti millelegi mõtlema hakkab, siis keela teda. Näiteks: ?Ärge nüüd siin hakake mõtlema, milliseid allahindlusi te mulle saate teha.? Tavaliselt on mõju just vastupidine ja vastaspool hakkab tahtmatult allahindlustele mõtlema.

Meie aju on üles ehitatud nii, et keelatu mõistmiseks peame selle endale sõnastama otseseks kõneks. Näiteks võib käsul ? ärge hakake lepingu ärasaatmisega kiirustama ? olla vastupidine mõju. Vastaspool hakkab just juurdlema, miks talle seda öeldi. Mida tegelikult mõeldi?

Ohtlik küsimus on ka ?miks?, sest sellel on tavaliselt vastupidine mõju. Me küsime ?miks? siis, kui tahame teada teise poole motiive. Aga sageli tekib selle peale kaitsereaktsioon, sest miks-küsimus mõjub tihti etteheitena.