Juustu? Veini? Maitse asi.

Nii ongi näiteks Viljandi Grand hotelli menüüs vaniljekonjakis leotatud juustul põhinev magustoit. Kui Viljandisse satun, lähen kindlasti ja proovin, mulle meeldivad magustoidud. Maitse asi.

Maitseme veini ka. Alustuseks korgin lahti valge... ning ehmun ? plastmasskork? Kvaliteetvein ja plastikkork, rääkimata lillelisest pudelist... Kas kvaliteetveinid ei peaks olema mittemidagiütlevates, tolmustes pudelites ning ilmtingimata korgipuust valmistatud korgiga? ?Ei-ei,? tõrjub Merle mu võhiklikke süüdistusi. ?Need ei pea olema korgist korgiga ja tagasihoidlikus pudelis.? Maitseme. Tõesti, täitsa hea. Koledasti häbenedes tunnistan, et mulle maitsevad väga magusad valged veinid. ?Siin ei ole häbeneda midagi, joo just sellist veini, mis sulle maitseb,? lohutab Merle. ?Tead, vein võib vabalt ka keeratava korgiga pudelis olla, peaasi, et sulle maitseb. See ongi kõige olulisem.? Selge pilt, elu (ja veini) nautimine on ju maitse asi, eks ole?

Järg on suupistete käes. Merle on juustupulki küpsetanud. Suussulavad ja seesamiseemnetega kaetud. Uskumatu, kuid vastavatud valge vein teeb nende maitse veelgi paremaks. Mugin vaikides. Seejärel võtan kandikult sellerivarre-toorjuustu ampsu. Kes pole saanud, siis seller näeb välja nagu rabarber, kuid maitseb nagu miski, mis süüa ei sünni. Maitse asi.

Merle räägib prantslaste suurest pühast, uue veini päevast. Iga aasta novembrikuu kolmandal kolmapäeval tähistavad miljonid prantslased veini valmimist, täpselt südaööl avatakse vastvalminud veinid.

?Sellega on üks tööd täis aasta jälle lõppenud,? selgitab Merle. ?Pidu ja pillerkaar kestab pikalt ning veinist puudust ei tunta.? Eestiski tavatsetakse seda päeva tähistada.

Avan punase veini. See pudel on veelgi lillelisem, aga ma ei lase end sellest häirida. ?Valge vein oli kerge. See peaks veidi tugevam olema,? hoiatab Merle. Tal on õigus, see on minu jaoks veidike liiga vein. Maitse asi. Punase veini juurde on Merle õõnestanud mõned kuklid ning sinna sisse salati seganud. ?Värske salati leht, lintnuudlid, feta juust, kooritud tomatid, kaunistuseks paprika peale ja ongi valmis,? kirjeldab Merle tõhusat keretäit.

Aga miks poodides pole veini juures kirjas, et kas see on magus või kibe ning milliste toitude juurde see sobida võiks, söandan veel ühe rumala küsimusega lagedale tulla. ?Heades poodides on selleks vastava koolituse saanud müüjad, nende käest tuleb küsida,? kutsub Merle inimesi suhtlusele. Kas ma käin siis halbades poodides, mõtlen, kui Merle lisab: ?Ja iga pudeli juurde ei saa silti panna, kaupmeeste arvates muutub pilt siis liiga kirjuks.? Ahah, et ostku me siis pigem vähemkirevast kaubanduskeskusest, kuid põrsas kotis... Maitse asi.

Paadunud kofeiinikuna pärin ka kohvi ja veini võimaliku sünergia kohta. ?Kohv tapab maitsemeele, kohvi ei tasuks küll veini kõrvale või vahele juua,? ütleb Merle välja tõsiasja, mida olen seni vaid kahtlustanud. ?Tavaliselt juuakse kahe veini vahel vett, mõnikord süüakse ka salatit, jah, värsked salatilehed on laual, need värskendavad suud päris hästi.?