- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töötleva tööstuse tootjahinnad muutusid vähe
Tootjahinnad töötlevas tööstuses tõusid detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,5%, 2004. aasta detsembriga võrreldes olid hinnad keskmiselt 2,7% kõrgemad.
Tootjahindade kasvutempo kiirenemist töötlevas tööstuses on osaliselt tagasi hoidnud tootjahindade stabiliseerumine toiduainetööstuses, kus hindade kasvutempo püsis ka detsembris 1% lähedal, kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Aastatagusega võrreldes on hinnad tõusnud jookide tootmises ning lihatööstuses, hindade langus on toimunud kalatööstuses.
Jätkuvalt toimus kiireim hinnakasv keemiatööstuses, kus detsembris olid hinnad eelmise aastaga võrreldes 9% kõrgemad. Peamiselt mõjutab antud tööstusharu nafta hinna kujunemine. Märgatavalt on tootjahindade kasv kiirenenud ehitusmaterjalide tööstuses, mida mõjutavad ehitustööde suured mahud ning osaliselt on hindades juba arvestatud ka 2006. aasta alguse keskkonnatasude tõusuga. Aastases arvestuses tõusid tootjahinnad ehitusmaterjalide tööstuses 4%.
Kui novembris ettevõtete ootused edasise hinnatõusu osas langesid, siis detsembris kasvasid hinnatõusu ootused sarnaselt eelmise aasta viimase kuuga uuesti. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud ettevõtetest prognosis neljandik lähiajal müügihindade kasvu. Kõige kõrgemad ootused müügihindade kasvu osas valitsesid ehitusmaterjalide tööstuses, kummi- ja plastitööstuses ning masinatööstuses, kus suur osa ettevõtteist prognoosisid hindade edasist kasvu.
Ekspordihindade kasv detsembris kiirenes taas, novembrikuust olid hinnad 1,1 ja eelmise aasta detsembrist 3,3% kõrgemad. Heast väliskonjunktuurist tingituna on ettevõtted suutnud tõsta oma eksportkaupade hindu, samas on ka oluliseks mõjuteguriks toormehindade kõikumine maailmaturul.
Impordihindade osas jätkus kasvutempo aeglustumine. Aastases võrdluses olid hinnad detsembris 3,7% kõrgemad, novembriga võrreldes oli aga 0,5%line langus.
Aastaga on suurim ekspordihindade tõus olnud keemiatööstuses (+10%), tulenedes toormehindade kasvust. Novembris ja detsembris on hinnad stabiliseerunud ja püsinud samal tasemel. Ekspordihinnad on taas tõusmas metalli- ja mööblitööstuses, kasv eelmise kuuga võrreldes oli vastavalt 5,3 ja 2,7%. Aastaga on mööbli ekspordihinnad tõusnud keemiatoodetega sama kiiresti, metalli hinnad olid eelmise aasta detsembrist vaid 3% kõrgemad. Veel võib välja tuua metalltoodete, plast- ja kummitoodete ning elektrimasinate ja aparaatide 5?6%list ekspordihindade tõusu aastases võrdluses. Detsembris ei kahanenud ühegi tegevusala lõikes hindade aastane kasvutempo, mis näitab eesti toodete konkurentsivõime suurenemist välisturgudel.
Impordihinnaindeksi muutust mõjutab endiselt oluliselt nafta hinna kõikumine maailmaturul. Detsembris jätkus nafta maailmaturuhinna langus, millest tulenevalt naftasaaduste sisseveo hinnad kahanesid novembriga võrreldes ligi 7% ja aastane kasvutempo pidurdus 47%ni. Metallide impordihinnad tõusid detsembris aastases võrdluses 9, täppisinstrumentide ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade hinnad 6% piires. Suurem langus toimus aastaga naha ja nahktoodete impordihindadel (7%).
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele