Kümned ettevõtted tulid appi naftaseid tiivulisi päästma

Abi on tulnud üksjagu. "Pakendikeskus tõi pappkaste, sukeldumisklubi Maremark pakkus logistilist abi, saunaomanik ajas inimesed saunast välja ja lubas meid siia," rääkis Toom.

Üks esimesi, kes jõudis kookosõli baasil tehtud puhastusvahendiga katastroofipaigale, oli keskkonnatöötaja Janno Toomingas, kes tegev ka võrkturundusfirmas Golden Neo-Life Diamite International OÜ. "Kui mõned aastad tagasi oli Lõuna-Aafrika rannikul suur naftareostus ja ohus pingviinid, siis selle puhastusvahendiga pesti naftast puhtaks 15 000 pingviini. Teadsime, et see on tõhus ja looduslik puhastusvahend, mis ei kahjusta linnu rasvkudet," rääkis Toomingas. Turundusfirma Põhja-Euroopa kontor oli nõus andma koguni 200 liitrit puhastuskontsentraati. Praeguseks on Eestimaa Looduse Fondile üle antud 50 liitrit.

Eestimaa Looduse Fondi tegevjuhi Jüri Ott Salmi sõnul on süsteem lõpuks tööle hakanud ja peataolek on möödas.

Täna peaksid päästetud linnud kolima Keilasse, kus keskkonnaministeerium on lindude eest hoolitsejate käsutusse andnud Info- ja Tehnokeskuse hoone. Lisaks paigaldatakse lindude "haiglasse" Rahvusvahelise Loomade Heaolu Fondi kaasabil Eestisse toimetatud abikeskus.

Salmi sõnul on tänu ettevõtete ja vabatahtlike abile õnnestunud päästa palju linde. "Mitmed ettevõtjad on käinud oma firmadega abiks päästetöödel, on tehtud annetusi. Laekunud on 300 000 krooni nii eraisikutelt kui ka firmadelt," loetles Salm.

Kui külm taandub, algab uus koristuslaine. Selleks oodatakse taas vabatahtlikke appi. Salmi sõnul ei saa siiski sadu inimesi appi kutsuda, kuna tehnikat naftajääkide äraveoks on vähe, seega on oodatud kõik firmad ja eraisikud, kes saavad koristustöid tehnikaga toetada.