Õigesse erakonda kuulumata ei saa varsti õhkugi

Sellele, et liiga paljude kultuuriobjektide rahastamine on poliitiline ehk et nad on saanud raha väljaspool nn maakondlikke pingeridasid, viitas mõni nädal tagasi ka riigikontrolör Mihkel Oviir auditis, milles oli vaatluse all kultuuriministeeriumi 2000.-2005. aastal omavalitsustele jagatud raha. Näiteks eelmisel aastal suundus kultuuriministeeriumi kaudu raha 55 kultuuriobjekti investeeringuteks ning neist objektidest vaid neli asusid omavalitsustes, kus võim polnud tollal riigis valitsenud Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsiooniga seotud. Rahaliselt tähendas see, et 12,8 miljonit krooni läks n-ö omadele ja vaid 750 000 krooni "teistele".

Omavalitsusjuhtidega suheldes saab selgeks, et miskit nagu valesti polegi. Keegi pole oma taskusse sentigi pistnud ning eesmärk - tuua kultuur ja sport rahvale lähemale - saab kah täidetud. Väiksemate omavalitsuste juhid aga väidavad end üldse mitte teadvat, kuidas raha tuli - lihtsalt tuli ja kõik.

Näiteks Lääne-Virumaal asuva Muuga spordikeskuse ja raamatukogu tarbeks ootamatult 600 000 krooni saanud Laekvere elupõline, juba 16 aastat ametis püsinud rahvaliitlasest vallavanem Aarne Laas ei tea, kuidas objekt raha sai. "Rahataotlus oli esitatud, aga kus ta seal (maakondlikus - toim.) pingereas oli, ma täpselt ei teagi," kostab Laas. Ainuüksi Rahvaliitu kuulumisest tema sõnul ei piisagi ja tegelikult on Rahvaliit valda hoopiski vähe aidanud.

Ka Aru ei saa aru, miks on nii palju kära poliitilise kultuuriraha pärast. "Summad pole ju kuigi suured," ütleb ta. "Kindlasti oleks kõigile parem, kui raha saadaks väga kindlate põhimõtete järgi, kuid alati jääb poliitikasse ka inimlik faktor."

Siiski ei läinud kogu kultuuriraha omadele, vaid leidus ka erandeid. Tõsi, neid oli vähe.

Üheks selliseks oli Rõuge vald Võrumaal, kus võimul sotsiaaldemokraadid ning mis sai põhikooli spordihoone ehitamiseks 300 000 krooni. Teine näide on Muhu vald Saaremaal, kus 2005. aastal oli võim Isamaaliidu käes ning mis sai Muhu külakeskuse ehitamiseks 250 000 krooni.

Samas leiab kerge vaevaga nendegi valdade seose valitsuskoalitsiooniga - Rõuge vallas on sündinud vähemalt üks Rahvaliidu tippu kuuluvaist vendadest Reiljanitest ja üks keskerakondlastest vendadest Tootsenitest, Muhu vallas tegutseb aga Riigikogu liige, Res Publicasse kuulunud Imre Sooäär. Pädaste mõisa omanik Sooäär tegi ka Riigikogu kultuurikomisjonis oma vallale osavalt lobitööd, meelitades nimetatud komisjoni oma saarele kahepäevasele väljasõiduistungile, kus sõna võtsid ka tuntud muhulased Ivo Linna ja Villu Veski. Arutluse all oli püsiasustusega väikesaarte seaduse edasiarendamine, muinsuskaitse seaduses sisalduvad ehitusmälestiste ja loodusväärtuste parema hoidmise võimalused. Pärast seda novembrikuist väljasõiduistungit Muhu saarele sattuski Muhu valla rahasoov kultuuriministeeriumi investeeringukavasse ning 250 000 krooni külakeskuse tarvis tuligi.