KERA-lased jagasid riigi vara

Teine näide poliitilise võimu mannetusest on riigile kuulunud Werol, mis samuti andis tööd ja leiba prokuratuurile ning pani kaklema Eesti ärimaailma raskekahurväe. Ühel pool rinnet Rein Kilk ja teisel pool Urmas Sõõrumaa koos Oliver Kruudaga.

Rahvaliidu ministrite kureeritud riiklik rapsiõlitootja vaakus hinge, sest poliitikutest nõukogu ei suutnud ohjata firma juhtkonda. Ettevõtte endist juhti ja Rahvaliidu võtmepoliitikute jahikaaslast Erki Aavikut süüdistatakse firmast rahakantimise katses. Õnneks sai sel aastal maksumaksja Werolist lahti ja loodetavasti suudab Rein Kilk selle ettevõtte taas jalgele aidata.

Nagu maadevahetuse skandaalist ja Werolist veel vähe oleks, otsustas Reiljan uudiskünnise ületada Hans H. Luige lähedaste vastu suunatud rünnakute õigustamisega. Reiljani väitel on Luik oma kirjutistega teistele nii palju kurja teinud, et pole ime, et teda ennast nüüd rünnati.

Järgnevatel kuudel peab Rahvaliit tegema imet, et end tagasi mõjukate erakondade sekka mängida. Rahvaliidu nõrgenemisest võidab Keskerakond, kelle tegemisi saatsid lõppeval aastal samuti mitmed skandaalid. Kuulsaim neist kindlasti Edgar Savisaare Keila-Joa majaostu uurimine kapo poolt. Kapo jõudis järeldusele, et Savisaar sai maja turuhinnast odavamalt. Kogu küsimus taandus aga sellele, kas soodne majaost on meelehea või mitte. Kapo jõudis järeldusele, et pistisena seda kingitust käsitleda ei saa.

Teine kuulus maja, mis Keskerakonda sel aastal saatis, oli Sakala Keskus. Kaua veninud Sakala Keskuse arendusprojekt sai uue hoo pärast seda, kui üks arendajatest, Peeter Rebane erakonnaga liitus. Pärast seda said arendajad loa maja lammutamiseks. See tekitas aga avalikkuse pahameeletormi, sest Sakala Keskuse hoonestusõiguse konkursil ei nähtud ette hoone lammutamist.

Kolmas maja, mis samuti peegeldab Keskerakonna mõjuvõimu ning ärimeeste ja poliitikute tihedate sidemete hinda, oli endine Kalevi kommivabriku hoone, kus praegu rendib pinda politsei. Sügisel avaldas riigikontroll Keskerakonna tipp-poliitikute poolt läbi surutud kommivabriku hoone rendi kohta hävitava hinnangu. Riigikontroll jõudis järeldusele, et maksumaksjale oleks olnud kasulikum kommivabriku rentimise asemel ise politseile uus maja ehitada. Renditingimused olid lihtsalt riigile ebasoodsad ja kogu tehing kulukas.