Detroidi kütuseõgardite allakäik

2005. aasta aprillis avaldas ajakiri The Economist General Motorsi ja Fordi majandustulemustest artikli pealkirjaga "Kui palju hullemaks saab asi veel minna?" Sai ja kuidas veel.

Eelmisel nädalal teatas Ford oma 103aastase ajaloo suurimast, 12,7 miljardi dollarilisest aastakahjumist. Wall Streeti analüütiku Jonathan Steinmetzi arvutuste kohaselt tootis Ford 2006. aastal 4700 dollarit kahjumit sõiduki kohta - summa, mille Ford võttis veel mõni aasta tagasi 25protsendilise USA turuosa hoidjana (praeguseks on see langenud 17,5%-le) välja ühelt autolt teenitud kasumina.

Aasta lõikes oodatakse kahjumit ka General Motorsilt, mis lükkas eelmisel nädalal oma neljanda kvartali tulemuste teatamise edasi, ning DaimlerChryslerilt. 2006 oleks seega esimene kord alates 1992. aastast, kui kõik kolm on miinuses.

Reaalsus on seega karm ja raske on öelda, kas isegi õiged sammud nüüd Detroidi hiiglased jalgele tõstavad. Võib-olla: nad on ennegi välja ujunud. Aga võib ka juhtuda, et aastakümne-paari pärast on Cadillac ja Jaguar endiselt ikoonid, aga nende kuulsusrikkad tootjad tunnevad rõõmu vaid oma antiikmudelite hinnatõusu üle.

Ameerikale on Suure Kolmiku langus seda kurvem, et kunagi tegutses USAs tuhandeid autotootjaid. Need kolm on tänaseks ainsad ellujääjad.

USA autotootjate käed on seotud töötajatele soodsate lepingutega, mis pärsivad konkurentsivõimet.

Oktoobris kirjutas Bloomerg, et Jaapani autofirmad teenivad auto pealt 2400 dollarit rohkem kasumit kui USA tootjad.

Kuigi Detroidi autotöösturid ei suuda Aasia kolleegidega efektiivsuses võistelda, tuleb suurem osa sellest vahest just tohututest tervishoiukuludest, millele jaapanlased kulutavad auto kohta 1400 dollarit vähem.

2005. aastal kulutas ainuüksi Ford Detroit Newsi andmetel oma 590 000 töötaja, pensionäri ja ülalpeetava tervisele kokku 3,5 mld dollarit. 2000. aastaga võrreldes oli see kulu kasvanud 67%. Töötajaid on Fordi palgal aga vaid ligi 115 000.

Mullu seisis mitu Fordi veoautotehast suure osa ajast tööta, töötajatele tuli aga ikka palka maksta. Kui Ford pakkus oma 75 000 USA töölisele võimaluse suure lahkumis- või pensionihüvitise eest minna, siis tegid seda enam kui pooled.