Firmad loobuvad kahtlasest puidust

Eestimaa Looduse Fond (ELF) algatas vääriselupaikade kaitsmise moratooriumi, millega liitunud puidufirmad ja saetööstused kinnitavad vabatahtlikult, et ei osta vääriselupaikadest raiutud puitu.

Esimesena allkirjastas moratooriumi maailma suurimate metsakontsernide hulka kuuluva Stora Enso OY Eesti tütarfirma AS Stora Enso Mets.

ELFi metsaspetsialisti Kaupo Kohvi kinnitusel on organisatsioon tõsiselt mures vääriselupaikade säilimise pärast, sest riik on suutnud kaheksa aasta jooksul pärast nende kaardile kandmist sõlmida vaid 162 kaitselepingut.

"Sisuliselt on vääriselupaigad praegu raiete ees kaitsetud," tõdeb Kohv. "ELFi uuring jõudis järeldusele, et nende kaheksa aasta jooksul on 15% tookord arvele võetud vääriselupaikadest juba hävinenud."

Kohvi sõnul oli viimane piisk vääriselupaikade laastamise karikasse läinud aasta detsembrikuine juhtum, kui ta ise koos ajakirjanikuga sattus Lääne-Virumaal peale ühes sealses vääriselupaigas toimunud lageraidele. Kõnealuses paigas olid spetsialistid registreerinud mitme haruldase liigi esinemise, sh ühe samblikuliigi puhul oli tegu esimese leiuga pärast 50 aastat - seda liiki peeti Eestis juba hävinuks.

"Riik on lubanud metsaomanikele saamata jäänud tulu kompenseerida. Loodame, et keskkonnaministeerium peab jagatud lubadusi," ütleb Kohv.

Keskkonnaministeerium põhjendab lepingute sõlmimise peatamist vajadusega korrastada seadusandlust ja kompenseerimise korda ning kinnitab, et praegu on kõik omanikud teretulnud vääriselupaikade kaitselepinguid sõlmima.

Stora Enso nõukogu esimees Rait Hiiepuu märgib, et vääriselupaikades kasvava puidu osakaal on firmade tulubaasi seisukohalt väike ja keegi ei pea puidust loobumise pärast kahju kannatama.

"Ma usun, et Eesti metsamees on üks kaunikesti roheline tegelane, kellel jätkub vastutustunnet vääriselupaiku kaitsta," ütleb Hiiepuu.

Hiiumaal puidu ostu, müügi ja raiega tegeleva OÜ HM Puidukaubandus juhatuse liige Andrus Ilumets on küll põhimõtteliselt valmis ELFi algatusele käe alla panema, kuid rõhutab, et tema hinnangul on tegemist paljuski pseudoprobleemiga, sest Eesti Metsatööstuse Liitu kuuluvad puidufirmad on nii vääriselupaikade kui ka teiste kaitsealuste metsade säästmist juba aastaid oma südameasjaks pidanud.

"Mingi lepinguga ühinemine ei muuda midagi. Metsameestele on nende nõuete täitmine elementaarne, see istutati meile juba n-ö embrüonaalsel tasemel ajukäärdude vahele," toonitab Ilumets. "See, et rohelistel on komme metsameest vargaks ja pätiks tembeldada, jäägu nende südametunnistusele."

Ilumets peab taunimisväärseks, et mõne metsarüüstaja tegude põhjal üldistatakse negatiivne maine kõigile puidufirmadele.

"Meie puiduvarumise lepingutes on vist juba 1997. aastast alates sees punkt, mis välistab ka vääriselupaikadest raiutud puidu kokkuostmise," kinnitab ta.